LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas E kaebust Postimehe artikli „Ebaõige mulje miinusprojekt“ (Robert Sarv, Kaspar Kaljurand, 2.2.21) kohta.

Kaebuse kohaselt on ilmunud loos väär üks lause: „Kuigi «Pealtnägija» Facebooki lehel nenditi hiljem ülikooli tehtud uurimise tulemustele toetudes, et professori vastu välja mõeldud süüdistused ei leidnud tõendamist, oli kahju pöördumatu.” Kaebuse esitaja märgib: „Kuna kõnealune lause on alusetu, väär ja laimav (professori süüdistajate suhtes, kellest üks olin mina; ühtlasi ka „Pealtnägija“ suhtes), olen Postimehelt nõudnud selle väite ümber lükkamist ja vabandamist eraldi artiklis.“ Postimees seda ei teinud. Kaebus arutleb pikemalt ka Tartu Ülikooli kommunikatsiooni üle kõnealuses juhtumis.

Ajaleht Postimees kustutas ASNi päringu läbi lugemata ega avaldanud ASNile oma seisukohta.

Avaliku Sõna Nõukogu tõdeb, et tegemist on keeruka kaasusega. Esmalt seepärast, et tõendeid on väga raske asja kohta leida. Teisalt on Tartu Ülikooliga tööalaselt seotud neli ASNi liiget, kes asja otsustamisest kõik ennast taandasid.

ASN vaatleb juhtumit üksnes kaebuses kesksel kohal oleva väite osas ning jätab kõrvale kogu selle kaebuse osa, mis käsitleb Tartu Ülikooli väidetavat vaegmenetlust ahistamisjuhtumis. See on suures osas õigusvaidlus, mille menetlemiseks puudub ASNil pädevus.

Artikli autorite fookus ei ole üksnes kaebuse põhjustanud juhtumil, vaid käsitleb mitme juhtumi valgusel laiemalt, et „skandaali tekitamise soov muudab häguseks piiri oletuse ja faktiteadmise vahel”. Detailsemalt märgivad autorid: „Riigikohus leidis juba 2005. aastal, et kui isik jätab mulje teatud faktide esinemisest, siis peavad tal selleks tõendid olema.“

Mõneti tundub, et kirjutise autorid on sattunud vastuollu enda rõhutatud põhimõttega, sest „Pealtnägija“ FB-postitus on täpselt viitamata ning pole sellisena leitav. Samas aga pole ASNil võimalik leida ka tõendust, et niisugust või niisugusena tõlgendatavat teksti pole kunagi olnud. Kaebuse esitajagi tõdeb: „Kui arvamusartikli autorid pidasid silmas, et süüdistused „ei leidnud tõendamist“, kuna neid ei uuritud, siis on see äärmiselt eksitav.“ ASN nõustub eksitavuse osas, kuid leiab, et arvamusena on see tõlgendus siiski arvestatav.

Kokkuvõttes asus ASN seisukohale, et ajakirjanduseetika aspektist ei ole kirjutist põhjust taunida.


Jüri Ehasalu,
esimehe ülesannetes