LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas E.R. Lõunalehe kirjutise „Purjus rallisõber maksis metsatraktoriga naabrimehe lambaaedikule kätte? Piiritülis välguvad rusikad, kirved ja roomikud“ (Vidrik Võsoberg, 27.08.20) kohta.

Kaebuse kohaselt ei tunnista artiklis kannatanuna kujutatud Arve Kangor piiri kinnistuga, mille otseseks valdajaks on kaebuse esitaja. Vaatamata maa-ameti tehtud piiri õigsuse kontrollile on Kangor ümber tõstnud piiritähiseid ja püstitanud E.R.-i valdusele nn lambaaia. Naabritevahelised pinged lahvatasid taas ralliaegse suulise konflikti käigus, mil kaebuse esitaja nõudis Kangorilt lambaaia eemaldamist maalt, mis peaks olema E.R.-i valduses. Et Kangor seda ei teinud, otsustas E.R. rakendada omaabi (VÕS §41 kohaselt). Kõik faktiväited rajanevad artiklis vaid Arve Kangori seletustele, Artiklis märgitakse vaid, et „väidetava vandaaliga ei õnnestunud ühendust saada“. Kaebuse esitaja ei pea seda tõepäraseks, samuti ei pea ta lugu sedavõrd uudisväärtuslikuks, et avaldada see vaid ühe vaidluspoole ütluste põhjal, mis sisaldavad ka oletusi ja arvamusi. Sealhulgas polevat tõsi, nagu olnuks E.R. purjus.

Ajalehe Lõunaleht tegevtoimetaja ja kõnealuse kirjutise autor Vidrik Võsoberg selgitas ASNile, et naabrilt ja politseilt saadud info põhjal võis loo kirjutamise ajal järeldada, et E.R. ei ole leitav, tunnistades, et toimetus pidanuks tema leidmisel olema järjepidevam. Et kaebuse esitajalt vastukommentaari saada ei õnnestunud ja tema kohta esitati süüdistavaid väiteid, otsustas Lõunaleht isikut märkides piirduda initsiaalidega, mis teda laiemalt identifitseerida ei võimalda. Et Lõunaleht hindas lambaaia mahasõitmist päevasündmuseks Lõuna-Eestis toimunud ralli kontekstis, siis tuli see avaldada vahetult rallile järgnenud nädalal. Lõunaleht esitas Kangori väidete tasakaalustamiseks infot kohtudokumentidest, mis näitasid, et E.R. on olnud konfliktis ka kannataja pool ning tema naabrimees ise on varem konflikti eskaleerinud. Neutraalse allikana esitas ajakirjanik politsei kommentaari.

Kaebuse esitaja väite suhtes, et tal erinevalt loos kirjutatule ei ole maa jaotuse osas pretensioone, möönab Lõunaleht, et tegu võis olla ebaõnnestunud sõnastusega. Lõunaleht on soovinud välja tuua, et naabritel on piirikonflikt, ega nõustu kaebuse esitaja väitega, nagu piiritüli poleks.

Avaliku Sõna Nõukogu tõdeb, et käesolevas kaasuses puudub tal protsessuaalne võimalus tõe väljaselgitamiseks. Seetõttu esitab ASN oma seisukoha üldise seisukohana, vaadeldes erinevaid aspekte ajakirjanduse eetikakoodeksi valgusel, andmata kitsalt formuleeritud lahendit skaalal vabastav–tauniv.

ASN nõustub toimetusega, et tegemist on päevasündmusega ning selle kajastamine peaks toimuma operatiivselt. ASN nõustub ka sellega, et kui üks naaber sõidab piirivaidluse käigus metsatraktoriga maha teise naabri rajatise (olgu tahes kelle maal ja isegi omaabi korras), on see uudis. Omaette küsimus on, kas artikli initsieerinud naabrimehe jutt – läbisegamini faktid, oletused, arvamused ja fantaasia – tuleks kõik selle sündmuse kajastusele lisada. Et ajakirjanik on looski tõdenud, et osa juttu kõlas kahtlaselt, ja pole suutnud kõiki väiteid tõestatavalt üle kontrollida ning teine pool pole saanud oma seisukohta esitada – olgu mis tahes põhjusel – tulnuks tõsiselt kaaluda sellise informatsiooni edastamise sobilikkust. Tasakaalustamiseks valitud väljavõtted varasemate kohtuvaidluste materjalidest tegelikult konkreetse juhtumi kontekstis sisulist tasakaalustust ei paku.

Et konflikt piiri asukoha üle on naabrite vahel hõõgunud pikemat aega (selles mõttes on toimetusel õigus, seda enam, et see tugineb politsei öeldule), tulnuks toimetusel asjaosalise kirjelduste asemel anda muu, uudisväärtuslik mõõde, näiteks sellest, kuidas on võimalik lahendada piirivaidlust, mil üks naaber eirab ka pädevate riigiametite seisukohti.

Käesoleval juhul valas ilmunud kirjutis pigem täiendavalt õli tulle, konflikt lahvatas veel eredamalt ning laiema avalikkuse õigustatud huvi jäi rahuldamata. Loost ei nähtu selgelt, millised üldse on osapoolte huvid. Konfliktide ja tülide võimendamine ei ole avalikkuse huvides, eriti kohaliku ajakirjanduse puhul, kus avaliku huvi teenimine tähendab pigem lahenduste otsimise-leidmise toetamist.

Tõendamist mitteleidnud väidete esitamine küsimärgi või sõna „väidetav“ abil ei ole piisav meede kahtlustest tekkivate „põhjendamatute kannatuste“ (EAEK, p 1.5) ärahoidmiseks. Väikeses kohas on asjaosaliste anonüümsuse tagamine praktiliselt võimatu, sest isiku(te) lähikond suudab isiku kaudselt (naabri täisnimi, küla jm) ikkagi tuvastada.


Prof. Epp Lauk,
esimees