LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Paul Kärbergi kaebust EPL kirjutise “Peipsi kalakuningat süüdistatakse kriminaalasjas 98000 euro väljapetmises” (Mihkel Tamm, 22.8.16) kohta.

Kaebuse kohaselt on süüteomenetluse alustamisest tehtud meediasündmus. Artikli ilmumise hetkel ei olnud kohtu eelistungit veel toimunud. Ajalehe esiküljel on artiklile viidatud pealkirjaga “PETTUS: Peipsi kalaboss tüssas PRIA-t”, mis rikub süütuse presumptsiooni, sest süüdimõistvat kohtuotsust ei ole. Artiklis on ajakirjanik esitanud oletusi ja süüdistusi kaebuse esitaja suhtes saja tuhande euro kõrvalekantimises, kuigi prokuratuuri ega PRIA kommentaaridest ühtegi viidet väidetavale kõrvalekantimisele ei nähtu. Taustana Kärbergi isiku kohta tuuakse varasemaid kohtuasju, milles pole teda süüdi mõistetud.

Kaebuse esitaja väidab, et ta pole tõsiste süüdistuste pälvijana ajakirjaniku poolt nõuetekohaselt ära kuulatud, sest talle jäeti liiga vähe aega küsimustele vastuste andmiseks. Samuti polevat kaebuse esitaja avaliku elu tegelane, s.t ei poliitik ega kõrge riigiametnik.

Eesti Päevaleht ega ajakirjanik ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Päevaleht on rikkunud head ajakirjandustava.

Enne süüdimõistvat kohtuotsust on esitatud kindlas kõneviisis faktiväide, et kaebuse esitaja on PRIAt “tüssanud” ja “toetuse kõrvale kantinud”. Selle kohta pole esitatud tõestatavat ega tõenditega tagatud faktilist informatsiooni. Uudis ja oletus ei ole selgelt eristatavad ega selgu, millele oletus tugineb (ajakirjanduse eetikakoodeksi p 4.1 ja 4.4).

Ebakohane on ASNi hinnangul Paul Kärberi sildistamine pealkirjades hüüdnimedega (kalaboss, kalakuningas). Samas on Kärberg käsitatav avaliku elu tegelasena koodeksi p 1.6 tähenduses (poliitilist ja majanduslikku võimu ning avalikkusele olulist informatsiooni valdavad inimesed), sest on kohalikus mastaabis suurettevõtja ning artikkel räägib avaliku raha kasutamisest, mida ettevõtjale on antud.

Eri allikate jutt on artiklis tasakaalustamata. PRIA anonüümne esindaja väidab, et nemad pole midagi valesti teinud ja ajakirjanik nende suhtes kriitilisi küsimusi ei esita. Kuigi artikli kohaselt ei saanud prokuratuur “petuskeemi kohta täpsemaid kommentaare anda”, on ajakirjanik allikale viitamata lisanud, et kohtu all on Kärbergile lisaks ka kaks tema ettevõtet. Kuna see informatsioon saab pärineda vaid süüdistuskokkuvõttest, peab ASN kahetsusväärseks, et prokuratuur võimaldab süüdistust puudutavail üksikasjadel suhtekorralduslikult levida enne ametliku protsessi algust. Ajakirjandus peaks tõsiselt kaaluma niisuguses ajahetkes uurimisprotsessi kajastamise uudisväärtuslikkust, lähtudes eeskätt tarvidusest esitada informatsiooni igakülgselt (p 1.2).Toimetus pole seejuures järginud kohustust ühiskonnas kriitiliselt jälgida võimu teostamist (p 1.2) – artiklist ei nähtu, et süüdistuse olemusse oleks kriitiliselt süüvitud.

Ärakuulamiskohustuse (p 4.2) mittenõuetekohase rakendamise osas leiab ASN, et toimetus ei ole rikkunud head tava. Kuigi kohtus süüdistatav isik peab öeldavat hoolega valima ega saa anda vastuseid paugupealt, nähtub kaebuse materjalidest, et ajakirjanik pöördus Kärbergi poole kolm päeva enne artikli ilmumist. Selle aja jooksul jõudnuks sobivad vastused koostada. Kärbergi on samal ajal artiklis mõistlikus mahus tsiteeritud-refereeritud.

Negatiivse konteksti loomise osas viidetega varasematele kohtuasjadele osutab ASN, et kolmest kahe puhul on kohtumenetlus lõppenud kokkuleppega. Nende esiletõstmise vajadus on küsitav, kuigi mitte välistatav. Kolmanda, õigeksmõistmisega päädinud juhtumi esiletoomine on ASNi hinnangul ebaproportsionaalne ja asjasse mittepuutuv ning on ilmselt lisatud vaid negatiivse fooni tugevdamiseks.

Prof. Epp Lauk,
esimees