LAHEND
Avaliku Sõna Nõukogu arutas M. J. kaebust (vandeadvokaat Urmas Arumäe vahendusel) Raplamaa Sõnumite kirjutise “Kolm meest mõisteti peksmises süüdi” (Siim Jõgis, 27.4.16) kohta, samuti selle järjeloo “Peksmise kohtuasi algab otsast peale” (Siim Jõgis, 25.5.16). Artiklites juttu on ühest peksmisasjast, mida arutas Pärnu maakohtu Rapla kohtumaja.
Kaebuse kohaselt rikub kirjutis kaebuse esitaja suhtes süütuse presumptsiooni, sest artikli(te)s esitatakse väärinfot. Motiveeriv kohtuotsus jäi asja arutanud kohtukoosseisu poolt tegemata. Kohtu järgmine koosseis lõpetas asjas menetluse 14.6.16 kohtumäärusega kedagi süüdi tunnistamata. Süüdistatavad ennast süüdi ei tunnistanud. Menetluse lõpetamise initsiaatoriks oli prokurör. Valeinfot levitades tekitati kaebuse esitajale põhjendamatuid kannatusi. Telefonitsi suhtlemisel olid nii ajakirjanik kui ka peatoimetaja tõrjuvad, mis ei võimaldanud vastulauset taotleda.
Raplamaa Sõnumite peatoimetaja Tõnis Tõnisson, tegevtoimetaja Inge Põlma ja ajakirjanik Siim Jõgis selgitasid ühisvastuses ASNile, et ajaleht ei ole valeandmeid avaldanud ega kaebuse esitaja suhtes süütuse presumptsiooni rikkunud. Tegemist oli muutusterohke kohtuprotsessiga, mille erinevaid etappe on ajaleht kolmes artiklis käsitlenud, tuginedes kohtumaterjalidele. Esmalt kuulutas kohtunik avalikult süüdimõistva kohtuotsuse, mille kohta ilmus Raplamaa Sõnumites järgmisel päeval uudis. Hiljem selgus, et kohtunik ei saa tervislikel põhjustel tähtajaks koostada põhistatud kohtuotsust ning protsess algas otsast. Selle kohta ilmus lugu 25.5.16, milles märgiti, et kedagi ei ole süüdi tunnistatud. Veel veidi hiljem tegi kohus määruse, mille kohaselt lõpetati asi oportuniteediga ning kohtumääruses selgitatakse, et süüdistatavate “karistamise järele puudub tungiv vajadus ja isikute mõjutamiseks edaspidi kuritegusid mitte toime panema piisab ka antud kriminaalasja lõpetamisel neile pandud kohustustest”. Seega ei ole M. J.-t mõistetud kohtuasjas õigeks, vaid menetlus lõpetati süüdistatava ja prokuröri kokkuleppena avaliku menetlushuvi puudumise tõttu, sest süü ei olnud suur. Ajalehes ilmunud informatsioon oli iga loo ilmumise hetkel õige. Toimetuse väitel anti asja lõpetav kohtumäärus välja kirjalikult 14. juunil. Sellest ei saadud teada nii ruttu, et uudis oleks jõudnud järgmise päeva lehte. Ajaleht Raplamaa Sõnumid ilmub kord nädalas. Selgituse kohaselt toimetus kaebuse esitaja esindaja suhtes telefonivestluse käigus tõrjumist ei tunnista, samuti pole kaebuse esitaja vastulauset taotlenud.
Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Raplamaa Sõnumid pole rikkunud head ajakirjandustava.
Avalikkuse huvi on teema suhtes olemas ning lähtub põhimõttest, et kohtupidamine on avalik. Raplamaa Sõnumid on kohtuprotsessi kajastanud selle keerukuses kõigis etappides. Muudatustest protsessi kulus on kirjutatud kaks jätkulugu. Kõigis lugudes on informatsioon esitatud igakülgselt ja omapoolse hinnanguta, esitades protsessipoolte seisukohti istungil öeldu või kirjalike materjalide põhjal. Ilmumise hetkel on faktiväited olnud korrektsed. Asjaolude muutudes on neid kirjeldatud järgmises loos, mis on ilmunud mõistliku aja jooksul arvates uute asjaolude teatavaks saamisest. Kaebus on esitatud mõni päev enne viimase artikli ilmumist (“Kohus lõpetas menetluse peksmise kriminaalasjas”, Siim Jõgis, 22.6.16).
ASN nõustub toimetuse seisukohaga, et M. J.-i isiku avalikustamine artiklites on põhjendatud, sest kohtuistungid olid avalikud ning M. J. on Järvakandi kontekstis avaliku elu tegelane (ajakirjanduseetika koodeksi p 1.6 järgi – ettevõtjana evib majanduslikku võimu, lisaks toimus kohtu-uurimise all olnud juhtum temale kuuluvas klubis).
Toimetuse ja advokaadi telefonisuhtluse suhtes ASN seisukohta ei avalda, sest puudub võimalus asjaolude sõltumatuks väljaselgitamiseks. Vastulauset oleks otstarbekas hilisema vaidluse vältimiseks taotleda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Triinu Vernik,
aseesimees
|