LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Endla Krimsese (vandeadvokaadi vanemabi Allar Laugesaare vahendusel) Kanal 2 saate “C-komando” (14.10.15) kohta.

Kaebuse kohaselt on telesaates, mis käsitles korteri üürilepinguga seotud konflikti, esitatud ridamisi ebaõigeid väiteid ja käsitletud kogu teemat ühekülgselt, moonutatult ning valikuliselt. Sellega on põhjustatud kaebajale põhjendamatuid kannatusi. Telesaade jättis läbivalt tähelepanuta asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole selle korteri omanik, mille üürisuhte osas toimus vaidlus. Ühe poole esindajale anti telesaates piiramatud võimalused teema käsitlemiseks ja samas teise poole esindajale sõna ei antud. Samuti oli kaebuse esitaja keelanud enese näitamise ekraanil, mida ei järgitud.

Kanal 2 ASNile oma seisukohta ei esitanud. Saate salvestamisaegses kirjavahetuses (juuni 2015) märgib Kanal 2 kaebuse esitajale saadetud kirjas, et tootjafirma selgituste kohaselt oli saatetegijate eesmärk kajastada saates üürilepingu vaidlusest tekkinud konflikti ning aidata kaasa probleemi lahendamisele. Kuna tulenevalt eetikakoodeksist peab ajakirjanik konflikti sisaldava materjali puhul ara kuulama kõik osapooled, võttis võttegrupp Endla Krimsesega kontakti, sealhulgas ka Tõrva turul. Nagu Kanal 2 jurist kaebuse esitajale kirjutas, on turg avalik koht ning seal on filmimine isikuandmete kaitse seaduse nõudeid järgides lubatud. Saate tootmisega seotud isikute ringi kuulub ka advokaat, kelle ülesandeks on nõustada võttegruppi õiguslikes küsimustes, et saate tegemisel kõiki õigusaktidest tulenevaid nõudeid järgitaks.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Kanal 2 saates ei ole rikutud head ajakirjandustava.

Saates vaadeldakse ühiskonna haavatavama rühma – vanurite – sattumist elu hammasrataste vahele. Tegemist on kõrge avaliku huvi objektiks oleva teemaga. Kõrget avalikku huvi põhistab muuhulgas avalikkuse vajadus saada informatsiooni sedalaadi juhtumite õiguslike lahendusvõimaluste kohta. Saate formaat mitte üksnes ei lahenda konkreetset juhtumit, vaid üldistab selle pretsedendiks. Ajakirjanduse eetikakoodeksi p 1.5 kohaselt on kritiseeritava jaoks kannatuste tekkimine lubatav kõrge avaliku huvi korral. ASNi hinnangul ei saa avaliku huvi kontekstis hinnata kaebuse esitajal tekkinud kannatusi ebaproportsionaalselt suureks.

ASN möönab, et kaebuse esitaja ei ole kõnealuse korteri omanik, küll aga on seonduvates kohtudokumentides käsitletud Endla Krimsest koos tütrega kostjana, kelle suhtes kehtestati hagi eeltagamine. Samuti on ta osapool kohtumääruses pooltevahelise kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise kohta. ASNi täpsustavale küsimusele vastas kaebuse esitaja esindaja (detsembris 2015), et Endla Krimsese käsitlemine kostjana on “hageja viga või teadlik eksitamine ning kohtu tähelepanematus”. Hagi tagamise määruse peale esitatud edasikaebuse vastuväited Endla Krimsese asjassepuutuvuse kohta jättis kohus rahuldamata, kompromissimääruse formulatsioon on aga üldse kohtus vaidlustamata. Selle valgusel ei ole põhjust taunida Kanal 2 vastavat käsitlust, sest see põhineb kohtudokumentide määratlusel. Saates ei ole väidetud, nagu oleks Endla Krimses korteri omanik.

Kaebuse esitaja ja tema tütar on saanud saates oma seisukohtade selgitamiseks küllaldaselt sõna. Ulatuslikult on kaebuse esitaja ja tema tütar saates esitanud solvavaid tõendamata väiteid korteriüürniku kohta. Ka nõudmist, et Endla Krimsest ekraanil ei näidataks, on saates järgitud, v.a turu-episood, mis on avalik koht ja kus tehtud ülesvõte ei riku isiku privaatsust. Pildikeel samas selgitab, et saatetegijad tahavad sõna pakkuda, aga Endla Krimses ei soovi selgitusi anda. Lisaks on Liia Krimses pöördunud TV 3 saate “Kaua võib” poole ning esitanud oma positsiooni selles saates (vaatlusalune Kanal 2 saade näitab sellest katkendit). Kaebuse materjalidest ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks saatetegijailt taotlenud oma juriidilise esindaja kaasamist vaidluse kajastamisse.

ASN täheldas siiski teatud lavastuslikku paisutust loo rekonstruktsioon-kaadrite puhul (näiteks riidekottide ukse taha tõstmisel), mis mõjub dokumentaalmaterjali kontekstis eksitavalt. Samuti on saate lõpulauseis poetatud tõendamata vihje kaebuse esitaja muudelegi kahtlustäratavaile suhetele eakate inimeste hooldamisel. Seda kõike tulnuks saates vältida.

Prof. Epp Lauk,
esimees