LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Kuno Rigolti kaebust Pärnu Postimehe tegevuse kohta tema arvamuse (lugejakirja) “Mida ette võtta?” (16.1.15) avaldamisel.

Kaebuse kohaselt on kirjutist sobimatult kärbitud. Seda on tehtud ka varasemate kirjatükkidega, kuigi kaebuse esitaja on palunud toimetusel enne vastuvõtmist kirjutatu läbi lugeda. Kaebuse esitaja arvates on tegu toimetusepoolse ebaseadusliku tsensuuriga.

Pärnu Postimehe peatoimetaja Peeter Raidla selgitas ASNile, et ajalehe arvamuskülje all paremas nurgas on märge: “Toimetusel on õigus kaastöid nende selguse huvides toimetada ja lühendada. Kaastöid ei tagastata ega retsenseerita.”

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Pärnu Postimees ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Kui võrrelda autori käsikirja ja ajalehes ilmunut, siis sisulisi väljajätteid ei ole toimetamise käigus tehtud. Parandatud on sõnastust ning ära jäetud kordusi.

Toimetus on võimalikele kirjasaatjatele arvamusküljel andnud ka teada põhimõtetest, millest kirjade avaldamisel lähtutakse. Toimetamine on toimetuse põhifunktsioon, seda enam et ajakirjandusorganisatsioon vastutab selle eest, mida ajalehe külgedel avaldatakse.

Kirjasaatjatel ei saa olla õigustatud ootust, et nende kaastöö avaldatakse muutmata kujul. Sõnavabaduse põhimõte tähendab küll igaühe õigust “vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni” (põhiseaduse § 45), kuid see ei pane kohustusi kolmandatele isikutele: s.t et toimetused peaksid neid avaldama. Oluline on, et toimetuse poliitika välisautorite materjalide avaldamisel oleks ootuspärane (ette teada) ja läbipaistev. ASNi hinnangul Pärnu Postimehe tegevus seda käesoleval juhul on.

Põhjendamatu on nimetada toimetuse tehtavaid tekstimuudatusi “tsensuuriks”. Tsensuur on eeskätt toimetuseväline (peamiselt riigipoolne) sekkumine avaldatava sisusse ideoloogilistel vm kaalutlustel ning seda käesolevas kaasuses kindlasti ei ole.

Prof. Epp Lauk,
esimees