LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Jan Trei ja Kristina Kamsi (AB Aivar Pilv vahendusel) kaebust Kesknädala kirjutise “Võimuvõitlus Viimsis. Reetmised. Skeemitamised. Kinnimätsimised” (Oliver Liidemann, 9.7.14) kohta.

Kaebuse kohaselt on esitatud hulgaliselt ebaõigeid faktiväiteid. Autor on artiklis valikulist ja moonutanud informatsiooni avaldades avalikkust teadlikult eksitanud. Kaebuse esitajate suhtes luuakse artiklis negatiivne kuvand – mulje ebaausatest poliitikutest, kes ei lähtu oma tegevuses Viimsi valla parimatest huvidest, vaid oma poliitilistest ambitsioonidest. Samas autor ei selgita, millel tema väited põhinevad ja millised kaalukad alused õigustavad intensiivset isikute au ja hea nime riivet. Ei autor ega ka toimetus ole pakkunud kaebuse esitajatele võimalust omapoolsete selgituste esitamiseks ega kommentaari avaldamiseks. Hinnangulisusega eksitab ka artikli pealkiri.

Ajalehe Kesknädal peatoimetaja Urmi Reinde selgitas ASNile, et Oliver Liidemann on Viimsi vallavolikogu liige ja sellelt positsioonilt on tal õigus hinnata volikogu ja vallavalitsuse tegevust, samuti osutada vigadele. Kaebuse esitajad poliitikutena on kohustatud taluma tavalisest suuremat kriitikat. Et artikli autor esitas toimetusele piisava faktilise baasi (kõike ei ole artiklis kirjeldatud), ei näinud toimetus põhjust kirjutatut tagasi lükata. Kaebuse esitajad toimetusega kontakti pole võtnud ega esitanud vastulause taotlust. Selle oleks toimetus avaldanud üldistel alustel (s.t see “ei halvusta keskerakonda”).

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Kesknädal on rikkunud head ajakirjandustava.

ASNil puuduvad protsessuaalsed võimalused selgitada välja artikliga seotud faktilisi asjaolusid. Küll aga käsitleb ASN kaasust lähtuvalt esitatava info igakülgsuse nõudest (ajakirjanduse eetikakoodeksi p. 1.2) ning vastulause põhimõtetest (ptk 5).

Võib olla võimalik, et loo autor esitas toimetusele täiendava mahuka materjali käsitletava teema kohta. Samas sisaldab kirjutis ülekaalukas ulatuses faktiväiteid, mille suhtes kehtib toimetusel kohustus neid kriitiliselt hinnata (p. 1.6) ja ajakirjanduslikult kontrollida ka siis, kui autoriks ei ole toimetuse töötaja (p. 3.5). Artikli avaldamise žanri (arvamuslugu) ja toimetuse selgituste põhjal ASN järeldab, et seda piisavalt tehtud ei ole, kuigi pealkirjaski sisalduv sõna “võimuvõitlus” sellele otseselt viitab. Kohustus esitada infot igakülgselt tähendab muu hulgas, et konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled (p. 4.2). Et autoriks ei ole ajakirjanik (vaid poliitilise debati üks osapooltest), tulnuks seda teha toimetusel. Vastulause põhimõte ei tähenda üksnes seda, et avaldamisjärgselt saab süüdistatu õiguse esitada oma seisukohti, vaid ka seda, et kui kellegi kohta avaldatakse tõsiseid süüdistusi, tuleb talle pakkuda kommentaari võimalust samas numbris (p. 5.1). Olenemata artikli žanrist, tulnuks kohe sama artikli sees või juures esitada süüdistatavate seisukohad (samas mahus süüdistustega), mis tulnuks hankida toimetuse initsiatiivil. Konflikti sisaldava faktipõhise loo puhul ei saa rakendada samasuguseid avaldamispõhimõtteid kui üldise debati puhul. Tingimuslik vastulause avaldamine, nagu toimetus teatab oma selgituses (vt. refereeringu viimane lause), ei ole kooskõlas hea tavaga.

ASN nõustub kaebuse esitajate etteheidetega artikli pealkirja suhtes.

Arusaadavalt on parteilises ajakirjanduses võimalikud sümpaatiaväljendused vastava erakonna seisukohtade ja tegevuste suhtes. Aga ka parteilises ajakirjanduses, eriti konfliktide käsitlemisel, ei ole kohane jätta teine pool ära kuulamata, näiteks põhjusel, et ta on teisest parteist. Kui Kesknädal soovib olla käsitletav ajakirjandusväljaandena, tuleks materjalide avaldamisel lähtuda üldisest heast ajakirjandustavast: juhinduda ajakirjanduse eetikakoodeksist ning rakendada muid eneseregulatiivseid meetmeid. Alternatiiviks on, et avaldatust puudutatud isikud kaitsevad oma õigusi kohtus, esmajoones võlaõigusseadusele tuginedes.

Prof. Epp Lauk,
esimees