SEISUKOHT

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Marten Juuriku kaebust Kanal 2 saate “Reporter” uudislõigu (Heiki Valner, 27.4.12) kohta, mis käsitles portaali Elu24 välireklaami koolide lähiümbruses.

Kaebuse kohaselt rikkus “Reporter” EAEK p. 2.3, kuna Elu24 kuulub Kanal 2ga samasse kontserni. Seega oli reporter kajastatava asutuse teenistuses ja sellest tulenevalt eelnevast võib "Reporteri" lugu Elu24st pidada reklaamiks. Sealjuures pole reklaamimaiguline lugu selgelt eristatud muust uudissaate sisust (EAEK p. 6.1). Küsimusi tekitas ka EAEK punkti 3.6 järgimine: kas reporter on ikkagi kõigi usutletud laste vanematelt luba küsinud, kuna lapsi oli väga palju ning nende näod olid uduseks tehtud. Kaebuse esitajale tundus laste identiteedi varjamine udustamise abil katsena kompenseerida ajakirjaniku tegemata tööd ehk lastevanematelt loa küsimata jätmist ning ta küsis, kas laste identifitseerimise raskendamine pildi uduseks tegemise näol on piisav asendamaks intervjueerimiseks loaküsimist. Samuti pidas kaebuse esitaja maitsetuks ja silmakirjalikuks asjaolu, et reklaami, mille saatelõik defineeris kui “nilbe” ja lastele sobimatu, demonstreeriti saates korduvalt suures plaanis.

Kanal 2 ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu otsustas, arvestades asjaolu, et kaebuse esitajal puudub otsene puutumus kõnealuse uudislõigu sisuga, käsitleda küsimust meedia kvaliteeti laiemalt käsitleva seisukohana, lähtudes ennekõike hea ajakirjandustava printsiipidest (ja mitte maitseküsimustest).

“Reporteri” uudisloost võib aru saada, et ajakirjanik esitab kriitilise küsimuse selle kohta, kas Elu24 välireklaami semiootiline märgistik sobib eksponeerimiseks koolide lähiümbruses, ning otsest taotlust Elu24 turundada loost ei nähtu.

Probleemipüstitus toob esile teema, mida pole varem koodeksi kontekstis tõlgendatud: meedia enesereklaam ja turundusvõtete imbumine uudiste formaati. Ühelt poolt on tegemist Kanal 2 katsega arendada meediakriitikat ning kontserni turundusvõtteid kriitiliselt käsitleda. Teisalt – turunduses on igasugune, sealhulgas kriitiline tähelepanu see, mida taotletakse.

ASN leiab, et siin on tegemist mitte otseselt eetikakoodeksi rikkumisega, vaid pigem probleemiga, mille suhtes puudub selge arusaam, ja koodeks on siinkohal ajale jalgu jäänud. Turunduse ja uudisajakirjanduse järjest keerukamaks muutuvaid suhteid ei võimalda koodeks tegelikult tõlgendada. Mõiste ‘reklaam’ sisu on turundusvõtete edenemise tingimustes oluliselt mitmekesistunud ning omandanud järjest ulatuslikuma tähenduse.

Koodeksi punkti 3.6 osas – ASN tunnustab laste nägude hägustamist, mis annab märku sellest,et kanal on tajunud lastega tehtud intervjuude sensitiivsust. Lubade igal juhul hankimist prioriteetseks seada ei ole mõistlik, sest siis kaoks ära võimalus lapsi intervjueerida juhul, kui vanemate nõsolekut pole praktiliselt võimalik hankida.

Kokkuvõttes leiab ASN, et Elu24 skandaalile toetuv turundus osutus objektiivselt mõjusamaks kui ajakirjanduslik katse seda kritiseerida, kuid otseselt ajakirjanduse eetikakoodeksi rikkumist ei saa siin tuvastada.

Prof. Epp Lauk,
esimees