LAHEND
Avaliku Sõna Nõukogu arutas Jaanika Korka kaebust Äripäeva ajakirjaniku Piret Reiljani tegevuse kohta ÄP video "Veebiterror tuleb avalikuks" (13.10.11) ettevalmistamisel ja Äripäeva kirjutise "Kui sõnavabadus muutub süljekausiks" (Piret Reiljan koos Kadri Jakobsoniga; 14.10.11) kohta.
Kaebuse kohaselt tungis ajakirjanik ette teavitamata kaebuse esitaja koju, kasutades salvestavat diktofoni ja kaamerat. Sellega traumeeris ajakirjanik kaebuse esitaja sõnul tema alaealist tütart. Samuti pommitas ajakirjanik kaebuse esitajat telefonikõnedega, kuigi viimane ei soovinud enda tülitamist. Kõnesid salvestati sellest teatamata. Samuti sai kaebuse esitaja enda kinnitusel ajakirjanikult ähvardava sisuga e-kirju. Samas ei ole Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel soostunud selgitama asjaolusid, miks toimetus kaebuse esitajat tülitab.
Artikli kohta teatab kaebuse esitaja järgmist: “Äripäev on saatnud mulle IP andmete kindlakstegemise kohta kohtumääruse, kahjuks puudub kohtu määrus selle kohta, et mina oleksin kirjutanud solvavaid või ründavaid kommentaare (---) Nii Äripäevas kui ka Õhtulehes avaldatud kommentaarid ei kuulu mulle ja mina ei ole neid kirjutanud.”
Äripäev ega ajakirjanik ASNile ametlikult oma seisukohta ei avaldanud.
Ajakirjaniku autonoomia aspektist peab Avaliku Sõna Nõukogu oluliseks, et ajakirjanik saaks anda selgitusi tema suhtes esitatud tõsiste süüdistuste suhtes ja neid avalikus debatis vajadusel ümber lükata. On kahetsusväärne, et eelistades meediaorganisatsioonina ASNi ignoreerida, keelab Äripäev selgituste andmise ASNile ka oma ajakirjanikel. Äripäev ei ole ka mingil moel näidanud, kuidas selgituste andmine avaliku meediakriitilise debati vormis ASNile võiks kahjustada toimetuse kohustust teostada eneseregulatsiooni Pressinõukogu kaudu.
Enamikus küsimustes, mida kaebuses ajakirjanikule materjali kogumisel ette heidetakse, ei saa ASN seisukohta võtta, sest puuduvad protsessuaalsed võimalused tõe väljaselgitamiseks. Väga tõenäoliselt oleks seisukohavõtt raskendatud ka siis, kui ASNi käsutuses oleksid ametlikud ajakirjaniku ja toimetuse (kaebusest lahknevad) selgitused. ASN esitab alljärgnevas seisukohad mõnede ajakirjanduseetiliste aspektide osas, mis antud kaebusega seoses ilmnevad.
ASN on sedastanud varasemates kaasustes (273 ja 275), milles samuti süüdistati Äripäeva esindajaid eluruumi tungimises, et kodu puutumatuse võimalik rikkumine on õiguslik küsimus politsei pädevuses. Käesoleva kaebuse materjalidest nähtub, et politsei ei ole vastavat kuriteoteadet menetlusse võtnud. Ajakirjaniku kirjast kaebuse esitajale selgub, et kodusele aadressile on registreeritud ka firma OÜ Bioksra, mille juhatuse liige kaebuse esitaja on.
Äripäeva videost nähtub, et ajakirjanik on intervjuutaotlusega lähenenud isikutele (teiste hulgas nt dr Heiki Kappile), keda peetakse ebaviisakate netikommentaaride kirjutajaks, töötava kaameraga, mis seab isiku sundolukorda ega võimalda tal teostada informatsioonilise enesemääramise õigust: isik võib oma positsioonist lähtuvalt küll olla avalikkuse ees aruandekohustuslik, kuid kellelgi ei ole kohustust anda intervjuud. Töötava kaameraga intervjueeritavale lähenemine peaks olema erandolukord ajakirjanduseetika koodeksi p 3.7 tähenduses, juhul kui muul moel ei ole võimalik isikut intervjueerida ning avaliku elu tegelase staatusest tulenevalt on tema valduses informatsiooni, mida avalikkusel on möödapääsmatu teada. ASN ei pea vajalikuks ega õigustatuks viisi, kuidas Äripäeva ajakirjanikud väidetavaid kommenteerijaid intervjueerisid.
Artiklist ei selgu, kuidas kohtu abil IP-aadresside tuvastamine seob konkreetsed isikud konkreetsete kommentaaridega – pigem nendib artikkel selle keerukust (ühe IP-aadressi taga võib olla mitusada arvutit). Samuti ei nähtu artiklist ega videost, mil moel oleksid väidetavalt ajakirjanikke ähvardavad kommentaarid reaalselt kujutanud endast ohtu ajakirjanike julgeolekule. Artikkel ise märgib, et “politsei menetlust ei alustanud, sest ei pidanud väljaütlemisi tõsiseltvõetavaks ohuks”.
ASN ei kiida kuidagi heaks heade tavade vastaseid netikommentaare. Äripäev on kasutanud oma toimetusõigust niisuguste kommentaaride kustutamiseks. Ajakirjanduse ülesanne ei ole samas ka kedagi häbimärgistamisega karistada, seda isegi juhul, kui isik on eksinud ühiskonnas aktsepteeritud tavade vastu. Äripäeva video kui ka kaebuse põhjustanud artikkel jätavad koguni mulje, et toimetus maksab kätte solvavate kommentaaride eest, kuritarvitades meediaorganisatsioonina oma massikommunikatsioonivõimalusi.
Prof. Epp Lauk,
esimees
|