LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas raamatu “Toidu mõju lapse ajule, arengule ja käitumisele” kaasautori Egle Oja kaebust Eesti Ekspressi kirjutise “Laste toidunõustaja kuulutas sõja piimale” (K.Vainküla, 16.6.11) kohta.

Kaebuse kohaselt esitatakse artiklis eksitav väide, nagu soovitaks toidunõustaja Madleen Simson ja tema kirjutatud raamat mitte anda lastele toiduks piima. Ajakirjanik on ignoreerinud autori kinnitust, et sellist väidet raamatus ei ole. Artiklil on eksitav ja liialdav pealkiri, selles kasutatakse negatiivset sildistamist (autori haridustee kohta) ning tsiteeritakse raamatut kontekstiväliselt. Argumentidena on sisse toodud ühe anonüümse lapse vanaisa väited (millised on lapse vanemad hiljem vabanduste saatel tagasi võtnud) ning selliste ekspertide ütlused, kes ise on seotud erinevate piimaettevõtete reklaamikampaaniatega. Ajaleht on keeldunud avaldamast vastulauset raamatu autorite täiendavate selgitustega, tuues selleks erinevaid autoritele otsituna tunduvaid põhjuseid.

Eesti Ekspress ega artikli autor ASNile oma seisukohti ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Ekspress on rikkunud head ajakirjandustava.

Ajakirjanduse eetikakoodeks sätestab, et ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta (p. 1.2). Artiklist nähtub, et probleemipüstituse on initsieerinud laste endokrinoloog Ülle Einberg. ASNil puudub pädevus ja vajadus sekkuda toitumisspetsialistide keskustellu, konkreetsel juhul piima mõju üle tervisele üldisemalt, küll aga märgib, et diskussioon on ühepoolne (raamatu autori argumente sisuliselt hõlmamata, vaid neid naeruvääristades) raamatu autorit formaalsetel tunnustel sildistav (dr Einberg rõhutab, et autor on “loomaarst”). Samas puudub ajakirjanikul allikakriitiline suhtumine raamatut kritiseerivate asjatundjate ütluste suhtes.

Artikkel lähtub dr Einbergi esitatud hinnangust, et raamatu autor ei soovita (sisuliselt keelab) piima juua, eriti lastel, ning peab erinevate haiguste põhjuseks muu hulgas ka piimavalgu kahjustavat mõju organismile. Artiklis tõlgendatakse raamatu sõnumit järgmiselt: “… “Lehmapiimavalk ehk kaseiin” on igal juhul halb. Isegi tervele lapsele.” ASNi liikmed, kes samuti raamatut lugesid, niisugust absoluutset väidet raamatust ei leidnud. ASN nõustub kaebuse esitajaga, et artiklis toodud raamatutsitaadid on pigem kontekstist välja kistud ja sellisena auditooriumi eksitavad. Artiklis rõhutavad küsitletud eksperdid, et raamatus esitatav on “täielik kontraarusaam meie praegustest teadmistest” ja et autorid tõlgendavad teadusuuringuid meelevaldselt. Ajakirjanik on vastamisi seadnud erinevaid raamatutsitaate ekspertide ütlustega, kuid artiklist ei nähtu üheselt, mil määral eksperdid on raamatu läbi lugenud, või kommenteerivad nad juba kontekstist väljatõstetud väiteid. Otseselt ei nähtu artiklist ka, kas eksperdid kommenteerivad just seda väidet, millega nende ütlust vastandatakse.

Kui akadeemilistel uurimustel põhineva ja vastavate viidetega varustatud raamatu kohta väita, et kasutatud uuringuid on tõlgendatud meelevaldselt, tuleb selgelt osundada konkreetsele autorile, käsitlusele ja argumendile, mida on väidetavalt meelevaldselt tõlgendatud. Tuleb põhjendada, miks raamatus toodu võib sisaldada tõlgendusviga. Uuringud, mille tulemusi raamatus kasutatakse, on korrektselt viidatud ja neid on võimalik igal lugejal ka leida. Seega väited, et autorid on tundmatud, on hindaja probleem ega ütle midagi uuringute teadusliku väärtuse kohta. Autorite tuntusest olulisem on siin, kui range eelretsenseerimisega ajakirjades on viidatud uurimused avaldatud. Ka seda saab kergesti kontrollida.

Oluline on, kas uuringute põhjal tehakse järeldus, et andmed näitavad mingit võimalikku seost või tendentsi, või väidetakse kindalt mingite põhjuste ja tagajärgede olemasolu. Kõnealuses raamatus esitatakse uuringutulemusi pigem võimalustena.

Artikkel eirab asjaolu, et raamatu autorid ei kuuluta oma seisukohti ainuõigena ning nendivad raamatus muu hulgas, et “viimastel aastatel on lehmapiima kasulikkus nii meedias kui ka teadusringkondades kirglike debattide objektiks. Ühtede väitel on piim hea, teiste väitel halb. Vastus võib aga peituda inimese individuaalsuses…” (lk 116). Raamatu disklaimer märgib aga, et “raamatus sisalduv teave... [ei] ole mingilgi määral ette nähtud personaalse meditsiinilise nõuande andmiseks. Meditsiinilist ja toitumisalast nõuannet saab ainult kvalifitseeritud meditsiinitöötajalt ja toitumisspetsialistilt”. Seega, autorid ei püüagi anda kollektiivset toitumisnõuannet, mille eest hoiatab artiklis väljavõte Eesti Lastearstide Seltsi avaldusest. Selle foonil on eriti eksitav Eesti Ekspressi artikli pealkiri.

Põhjendamatu on ka keeldumine vastulause avaldamisest, sest artiklis on raamatu autoreid ära kuulatud ebaproportsionaalselt vähe ning sedagi peamiselt võimalusena vastata neile esitatud süüdistustele, mis suures osas ei ole põhistatud.

Etteheited Madleen Simsoni seotuse suhtes toidulisandeid tootva firmaga Stelior ei ole esitatud tõsiseltvõetavana, arvestades, et ka vastasseisukohta esitavad eksperdid on ühel või teisel moel seotud toiduainetööstuse ettevõtete toodete reklaamimisega.

ASNi hinnangul võitnuks avalikkus enam, kui Eesti Ekspress oleks keskendunud erinevate argumentide võrdlusele ja sõltumatule analüüsile, mitte konkreetsele raamatule ja selle autorile hävitava hinnangu andmisele. Praegusel juhul puudub võimalus nimetada Eesti Ekspressi käsitlust ausaks ja igakülgseks.

Prof. Epp Lauk,
esimees