LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas U. kaebust Saarte Hääle kirjutise "Kraavi sõitnud auto juht ründas ajakirjanikku" (Andres Sepp, 1.11.11) ja selle juures olevate fotode kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklis terve rida ebatäpsusi, muu hulgas see, nagu olnuks auto kraavisõidu hetkel roolis kaebuse esitaja. Ajakirjanik pildistas avariid kaebuse esitaja keelust hoolimata ning fotod avaldati ajalehe esiküljel selgitusega, nagu oleks U. ajakirjanikku veljevõtmega ähvardanud. Kui kaebuse esitaja käis toimetuses, keelduti seal ebatäpseid faktiväiteid korrigeerimast. Ka eitab U. igasugust alkoholi tarvitamist. Et Saaremaal kõik tunnevad kõiki, siis tekitab niisugune info ajalehes kaebuse esitajale kahju. Ajakirjanik oli lubanud näo pildil hägustada, aga seda ei tehtud.

Saarte Hääle peatoimetaja Merike Pitk selgitas ASNile, et reporter Evely Aavik sõitis avariid vaatama telefonitsi tulnud vihje peale. Ajakirjanik ütles, et ta on Saaret Hääle reporter, ja tegi pilti, sest toimetuse hinnangul võib avalikus kohas pilti teha. Lisaks käitus U. ajakirjaniku suhtes ähvardavalt. Toimetuses tekitas kahtlust, et politsei ei olnud avarii üksikasjadega kursis, kraavisõitnud autol olid registrimärgid maha võetud ning U. oli alkoholilõhnadega. Politsei andmetel kuulus kraavisõitnud auto U.-le. Mis puutub näo hägustamisse, siis reporter viitas sellisele võimalusele, aga U. sellekohast soovi ei esitanud. Toimetus avaldas fotod lehes, sest pidas vajalikuks juhtunut kajastada. Et fotod olid tehtud kaugelt, leidis toimetus, et U. ei ole pildilt ära tuntav. Tema nime loos ei mainitud. 23. novembril 2011 avaldas Saart Hääl täpsustuse, et U. ei juhtinud kraavi sõitnud autot, vaid oli abiks auto kraavist välja tõmbamisel.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Saarte Hääl on rikkunud head ajakirjandustava.

ASN rõhutab, et iga õnnetus ei ole a priori uudisväärtuslik. Avaldamisotsust tehes tuleks iga kord kaalutleda, mis on konkreetsel juhul avaliku huvi objektiks. Käesoleval juhul ei keskendu uudis õnnetusele, vaid kohal käinud ajakirjaniku pahameelele selle suhtes, et sündmuskohal viibinud inimene ei aktsepteerinud reporteri kohalviibimist ega enda pildistamist. Kuigi loo autoriks on teine toimetuse töötaja, ei ole konflikti teiselt osapoolelt (U.-lt) selgitusi küsitud. Reporteril on igasuguse õnnetuse puhul kohane eeldada, et õnnetuse osalised (U. oli kraavisõitnud auto omanik) võivad olla afektiseisundis või et nad ei soovi oma murede keskel avalikku tähelepanu ega segamist. Pildistamist olukorras, kui pildistatav seda otsesõnu keelab, peab põhjendama avalikkuse jaoks olulise infovajadusega. Sellistel tingimustel tehtud pildi avalikustamine aga eeldab veelgi hoolikamat kaalutlemist, milline on see ülekaalukas avalik vajadus, mis kaalub üles isiku õiguse otsustada oma nime ja kujutise levitamise üle ajalehes.

ASN leiab, et niisugune käsitlus ajakirjaniku enda põhjustatud konfliktist, nagu esiküljel ilmus, ei anna avalikkusele mingit vältimatult olulist teavet. Selgituses ASNile ei too toimetus esile ühtegi sisulist argumenti, miks “peeti vajalikuks juhtunut kajastada”. Toimetuse selgituses nimetatud aspektid, mis puudutavad juhtunu politseilist uurimist, pole esileheloo fookuses ning on leidnud piisavat käsitlemist ajalehe 2. leheküljel avaldatud kirjutises “Ajakirjaniku ründajat võib ähvardada kriminaalasi”.

Selles artiklis on politsei esindaja selgitanud ka pildistamisega seotud aspekte. ASN nendib, et U. on avaldatud fotodel äratuntav. Nime puudumine artiklis ei kahanda äratuntavust ega sellest tekkida võivaid probleeme. Fotodelt ei nähtu midagi, mis võiks avalikkuse huviorbiidis üles kaaluda sellel kujutatava isiku õiguse eraelule. Õnnetusest häiritud inimese negatiivne reageering ajakirjaniku tegevusele ei ole uudisväärtuslik sündmus ja selle niisugusena esitamine pole kooskõlas hea ajakirjandustavaga.

ASN peab kahetsusväärseks, et reporter selgitas U.-le foto hägustamise võimalust viisil, et viimane pidas seda lubaduseks, mis hiljem osutus kattetuks.

Tunnustamist väärib asjaolu, et toimetus avaldas omal initsiatiivil paranduse loo kontekstis olulise detaili osas.

Prof. Epp Lauk,
esimees