LAHEND
Avaliku Sõna Nõukogu arutas N.V. kaebust (Juhkentali Advokaadibüroo advokaadi Indrek Nauri vahendusel) Eesti Päevalehe kirjutise "Notar lasi dementsel vanal naisel korteri vabalt sõbrale kinkida" (Kadri Ibrus, 15.6.11) kohta.
Kaebuse kohaselt on vaatamata käimaolevale kohtuprotsessile, kus pooled alles vaidlevad üksikasjade üle, avaldatud ühepoolne artikkel, mis süüdistab kaebuse esitajat ja notarit ning viitab väidetavalt toimunud kuriteole. Samuti on fotol avaldatud postuumse psühhiaatrilise läbivaatuse akt, mis on delikaatsete isikuandmete avaldamisena karistusseadustiku § 157 tähenduses süütegu. Artikkel on põhjustanud N.V.-le ja tema pereliikmetele põhjendamatuid kannatusi. Hiljem täpsustas kaebuse esitaja esindaja, et artikli aluseks olnud ekspertiisiakt on kohtu poolt tõendina kõrvale jäetud kui seadusele mittevastav dokument.
Ajakirjanik Kadri Ibrus selgitas ASNile, et kaebuses moonutatakse otseselt faktilisi asjaolusid ning aetakse segamini kriminaalmenetlus ja tsiviilõiguslik tehing.
On fakt, et N.V. sai kinketehinguga korteri ning on fakt, et ekspertiisiga on tõendatud, et kinkija ei saanud kinketehingust aru. See kohtuasi on lõppenud. Nüüd käib eraldi kohtuvaidlus selle üle, et kannatanu nõuab eestkätt tekitatud kahju hüvitamist, kuna korter võõrandati edasi. Kohtumenetluse käik ja kahjunõude osas lahend ei mõjuta fakti, et kinkija oli dementne. Artiklis ei ole ajakirjaniku kinnitusel ebaseaduslikult esitatud delikaatseid isikuandmeid ning ka N.V.-le on sõna antud.
Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Päevaleht on rikkunud head ajakirjandustava.
Kuigi ajakirjanik on N.V.-le kui osapoolele artiklis sõna andnud, põhineb artikli põhiväide vaid ühel paljudest protsessitõenditest, mis ei pruugi olla lõplik tõde ja mille on loovutanud kohtuvaidluse vastaspool. See ei võimalda esitada kohtulugu igakülgselt. Ajakirjanduse ülesanne on küll muu hulgas kriitiliselt jälgida ka kohtuvõimu teostamist, kuid see ei saa tähendada vaidluse lahendamist kohtu asemel. Ajakirjanduse sekkumine häirib kohtupidamise sõltumatust.
Ajakirjanduse roll on esitada avalikust huvist lähtuvaid küsimusi, mis seonduvad käimasoleva kohtuprotsessiga. Näiteks ka tõstatatud küsimus notari võimalustest teovõime puudumise tuvastamiseks ja vastutusest, samuti inimeste õigustest, kui nende lähedane kingib oma kinnisvara võõrastele, jne.
Praegusel juhul esitatakse juba pealkirjas notarile süüdistus ning pannakse surnud inimesele dementsuse diagnoos, kuigi seotud asjaolud ei ole tänini üheselt selged ja hilisem ekspertiisiakt ei ole diagnoosi kinnitanud. Surnud inimesel puudub võimalus enda eraelu kaitsta, mistõttu tuleb väärikust riivavate andmete avaldamisse suhtuda eriti suure vastutustundega.
Et kaebuse esitaja on postuumse psühhiaatrilise läbivaatuse aktist foto avaldamise esitanud karistusseadustiku kontekstis, siis puudub ASNile pädevus selle suhtes seisukohta avaldada.
Prof. Epp Lauk,
esimees
|