LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Loomakaitse Seltsi (juhatuse liikme Tania Selarti isikus) kaebust Kanal 2 saate "Reporter" uudislugude "Tartu ussitädi toidab oma madusid elusate kassipoegadega" (12.7.11), "Perenaine leidis oma kassi pesumasinast lämbununa" (9.6.11), "Inimesed on hädas ründavate lindudega" (17.7.11; kõigi autor Heiki Valner) kohta.

Kaebuse järgi on Kanal 2 oma lugudes valinud ebaõige allika – juhtumeid kommenteerivad Eesti Loomakaitse Liidu esindajad, kuigi teemad tõstatas ning nendega tegeles Eesti Loomakaitse Selts. Samas on reporter Heiki Valner ELLi juhtorgani liige ning sellest johtub huvide konflikt: ELL kasutab teemasid oma suhtekorralduslikel eesmärkidel. Lisaks esitati viimases loos väide, et ELS jagab hädas olevate inimeste nõustamisel ametnike isiklikke numbreid, kelle tööülesandeks on lindude abistamine, – ja see ei vasta kaebuse kohaselt tõele. Lisaks täitvat ELL juurdepääsuga meediale oma teavitusprojektide kohustusi.

Kanal 2 ega reporter oma seisukohta ASNile ei avaldanud. Küll aga saatis omapoolse relevantse selgituse Eesti Loomakaitse Liit, kellelt ASN ei olnud kommentaari küsinud.

ELLi juhatuse liikmed Pille ja Piret Tees selgitasid ASNile, et ELL on taasloodud aasta tagasi ning asutajate tuumiku moodustasid sisetülidest lõhestunud ELS-st lahkunud liberaalsema loomakaitse suuna esindajad. Selgituse andjate hinnangul püüab ELS kaebusega diskrediteerida ELLi. Mitte ükski meediakanal ega organisatsioon, ka ELL ja Kanal2, ei vaja kommentaari andmiseks või intervjueeritava valimiseks luba ELS-lt. Sageli teatatakse loomadega seotud juhtumitest paralleelselt erinevatele ühingutele, ametiasutustele ning ka meediakanalitele. ELL ei finantseeri Kanal 2 eetris olevaid loomakaitsega seotud lugusid. Uudisloos “Inimesed on hädas ründavate lindudega” esitatud väide, et ELS suunab kõned loodusvahtidele, pärines keskkonnaameti spetsialistidelt.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Kanal 2 uudislood ei ole vastuolus hea ajakirjandustavaga. Kaebuse olemus põhineb ASNi hinnangul suures osas kahe loomakaitseorganisatsiooni rivaliteedil, mille käsitlemine jääb väljapoole ASNi pädevust.

Igal meediaorganisatsioonil ja reporteril on vabadus ise valida oma lugude allikaid, lähtudes professionaalsetest kriteeriumidest. Konflikti sisaldava materjali puhul tuleb ära kuulata kõik osapooled (EAEK p. 4.2), kuid vaadeldavatest lugudest ei nähtu, et ELS oleks konflikti osapool. Ükski kompetentne allikas ei saa teemat monopoliseerida ja keelata sama teema käsitlemist teistel asjatundjatel. Seega – asjaolu, et ELS oli vaadeldavate teemade tõstataja ja lahendaja, ei muuda teemasid meedias kajastamisel ELSi omandiks.

Ajakirjanduseetika koodeksi p. 2.3 küll sätestab, et ajakirjanik ei tohi olla kajastatava asutuse või institutsiooni teenistuses. Vaadeldaval juhul aga ei ole uudislugude fookuses ELLi tegevus, mistõttu ASNile esitatud materjalidele tuginedes ei tuvasta ASN kaasuses huvide konflikti teleoloogilise eetika aspektist. Samas kutsub ASN üles ajakirjanikke ettevaatlikkusele, kui nad on ühiskondlikult või ametialaselt tegevad veel mõnes eluvaldkonnas ning muu hulgas ka ajakirjanikuna kajastavad neid eluvaldkondi – vältimaks võimalike huvikonfliktide tekkimist.

Kerkinud küsimust faktiväite osas ei ole ASNil võimalik protsessuaalselt lahendada, sest puudub mehhanism faktide sõltumatuks kontrollimiseks, ning ses osas on faktiväite vaidlustajal alati otstarbekam esmalt pöörduda faktivea parandamiseks meediaorganisatsooni poole vastulause või veaparanduse taotlusega.

Prof. Epp Lauk,
esimees