LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas AS Knoke ja R.Valk (AB Pohla & Hallmägi vahendusel) kaebust Eesti Ekspressi kirjutiste "Tere tulemast Eesti Metsikusse Läände" (5.5.11) ja "Tere tulemast Eesti Metsikusse Läände, osa 2" (2.6.11, mõlema autor Madis Jürgen) kohta.

Kaebuse kohaselt esitatakse artiklites mitmeid ebakohaseid ja valesid väiteid Rein Valgu ning ASi Knoke kohta seoses Kadaka elamurajooni arendamisega. Lisaks ei ole kummagi artikli kirjutamisel ja avaldamisel pöördutud Rein Valgu ega AS-i Knoke poole, jättes seeläbi hr Rein Valk ja AS Knoke ilma vastulause esitamise võimalusest. Viidatud artiklid sisaldavad läbivalt laimavaid ja asjakohatuid väärtushinnanguid ning kontrollimata ja ebaõigeid faktiväiteid. AS Knoke ja hr Rein Valk pöördusid 6. mail 2011 ka Eesti Ekspressi poole, paludes Eesti Ekspressil lõpetada juurdepääs 5.5.2011 artiklile veebiväljaandes ning avaldada järgmises ajalehenumbris vabandus. Peatoimetaja Janek Luts keeldus aga nõuet täitmast, põhjendades, et “AS Knoke ja hr Valk ei ole oma väiteid tõendanud”. Sellest on kaebuse esitaja muu hulgas järeldanud, et Eesti Ekspress ei pea võimalikuks ka vastulause avaldamist.

Eesti Ekspress ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Ekspress on rikkunud head ajakirjandustava.

Artikli tekst on kirjutatud elanike vaatevinklist. Tekstist aga ei selgu mitte kuidagi, et ajakirjanik oleks elanike poolt esitatud juttu kontrollinud – isegi siis, kui elanikud jutustavad kõnelustest, kus oli teisigi osapooli lisaks neile, kes ajakirjanikule kõneluste sisu on vahendanud. Kaebuse materjalidest nähtub, et teiste allikate kaudu on artiklis esitatud ka kaebuse esitaja positsioon. Selles mõttes on Madis Jürgeni poolt loodud narratiivid elamuarenduse kohta kirjutatud nagu ilukirjandus, kus jutustaja aeg-ajalt annab omal äranägemisel sõna enda poolt valitud tegelastele ja ise kirjeldab n.ö kõiketeadja positsioonilt, “kuidas asjad olid”. Seesugune rekonstruktsioon jätab esituslaadilt mulje, et kõiki allikaid on võrdses mahus ära kuulatud (või et ajakirjanik on olnud lausa jutuajamiste juures) ning esitatud faktilised asjaolud on kontrollitud.

Selline jutuvestmise viis sobib ajakirjandusse igati, kui tegemist oleks autori subjektiivse reportaažiga. Paraku on vaadeldav artikkel pigem n.ö. konflikt-uudis, kus kõigi osapoolte ütluste kontrollimine on ajakirjanduseetika normide kohaselt kohustuslik, sest nii tagatakse avalikkuse õigus saada tasakaalustatud ja tõest teavet. Süüdistatavale kommentaari andmise võimaldamine aitab järgida ka õiglase kohtlemise põhimõtet. Selles tähenduses ei ole Rein Valku koheldud õiglaselt. Seda enam, et toimetus ei võimaldanud tal selgitusi anda ka pärast artikli ilmumist.

Prof. Epp Lauk,
esimees