LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Tahkuranna vallavolikogu liikme Alo Sinimäe kaebust Pärnu Postimehe kirjutiste “Uulu õpetajad nõudsid vallavanemalt koolirahu” (9.4.11) ja “Uulu kooli tulevik sõltub nõudlikust vallavolinikust" (12.4.11; mõlema autor Teet Roosaar) kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklid erapoolikud, keskenduvad “kannatanu” argumentidele, jättes sõna andmata kaebuse esitajale ja vallavanemale (teises loos on kaebuse esitajat siiski tsiteeritud). Pikemalt keskendub kaebus ebameeldivale suhtlemiskogemusele ajakirjanikuga (lugude autoriga) esimese loo ilmumise järel (11.4.11), milles muuhulgas süüdistatakse ajakirjanikku kaebaja sõimamises.

Pärnu Postimehe ajakirjanik Teet Roosaar selgitas ASNile, et artiklis avaldatud väited Sinimäe kohta põhinevad kooli direktori ja mitme piketil viibinud vallavolikogu liikme ütlustel ning kirjalikel kaebustel. Artiklites toodud fakte pole Sinimäe vaidlustanud. Ajakirjaniku sõnul ei vaidlusta ta vallavolikogu liikme õigust probleeme tõstatada, küll aga kirjeldab ta, milleni see on viinud. Ajakirjaniku väitel ta Sinimäed sõimanud ei ole.

Oma selgituses rõhutab ajakirjanik: “Lapsepõlvest on mulle meelde jäänud põhimõte – kaitse nõrgemat ja anna pealekaebajale peksa. Palun vabandust, kui see kellegi teise põhimõtetega kokku ei lähe.”

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et artiklid sisaldavad printsiipide dilemmat: kas ajakirjandus peaks eeskätt informeerima või õigust mõistma.

ASN ei sea kahtluse alla moraalset printsiipi – nõrgema kaitsmist –, millest ajakirjanik lähtub. Veelgi enam, ajakirjaniku selgitus annab aluse tõdeda, et ta on teinud artiklit avaldades teadliku moraalse valiku. Küll aga jäävad avaldatud artiklite ja selgituste kontekstis vastamata küsimused: kas tegemist on üksnes isikutevahelise konfliktiga? Kas Uulu kooli huvijuht, kelle kaitsmise eesmärgil Sinimäed süüdistatakse, on tegelikult ikka nõrgem pool? ja kas süüdlane selles pikas konfliktide ahelas on nii üheselt määratletav? Artiklites väljendab ajakirjanik ühemõtteliselt, keda ta peab süüdlaseks ja keda kannatajaks. Avalikkuse jaoks ei tule probleemi sisu lugudest selgelt välja, samuti on jäetud teemakäsitlusest kõrvale mitmed probleemiga laiemalt seotud vastutajad (vallavalitsusest haridusministeeriumini).

ASN taunib ajakirjanduslikku poole valimist (õigusemõistja rolli astumist) kõnealuses konfliktis, respekteerides samas nõrgema kaitsmise printsiipi.

Kaebuses esitatud väide lugude tasakaalustamatuse kohta ei leia ASNi arvates kinnitust. Avaldamisjärgse suhtluse osas ajakirjaniku ja kaebuse esitaja vahel puuduvad ASNil protsessuaalsed võimalused asjaolude väljaselgitamiseks.

Prof. Epp Lauk,
esimees