LAHEND


Avaliku Sõna Nõukogu arutas Jaak Kanepi, tennisist Kaia Kanepi isa kaebust Tartu Postimehe artikli “Õpivõimetu näitsik” (Priit Pullerits, 5.2.10) kohta.

Kaebuse kohaselt on artikli sõnakasutus solvav (“hüsteeriline eit”) ja ärgitas internetis solvavaid kommentaare. Autori näol on tegemist ajakirjandusõppejõuga ning tema enda tegevus ajakirjanikuna mõjutab ka kõiki tulevasi ajakirjanikke. Artikli ilmumise päeva õhtuks asendati artikli online-versioonis sõna “eit” sõnaga “naine”.

Artikli autor Priit Pullerits selgitas ASNile, et tegemist on arvamuslooga, kus ajakirjanikul on lubatud väljendada oma arvamust. Arvamus toetub faktidele. Kaia Kanepi heitlikud teod on andnud alust nimetada tema käitumist selliseks, mis pigem on omane hüsteerilisele eidele. Kumbki nendest sõnadest ei ole kirjakeele seletava sõnaraamatu kohaselt halvustavad. Internetis asendati sõna “eit” seetõttu, et kommentaarid keskendusid tarbetul määral sellele sõnale, mitte arvamusloo tuumale. Liiati olid artikli autori väitel enamik kommentaare õelad hoopis tema enda suhtes. Samuti juhib Pullerits tähelepanu asjaolule, et kaebust pole esitanud isik, kelle kohta artikkel käib.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Tartu Postimees on rikkunud head ajakirjandustava.

Priit Pulleritsul kui spordikolumnistil on õigus oma seisukoha väljaütlemisele ning kriitilistele hinnangutele tennisist Kaia Kanepi sportlastegevuse suhtes. Sportlane on avaliku elu tegelane ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu seetõttu tema tegemiste suhtes õigustatud. Juriidiliselt on õige ka see, et kahju on subjektiivne ja seda saab kirjeldada isik ise, mitte talle lähedalseisev isik.

Nagu Priit Pullerits ise selgituses ASNile väljendub, on Kanepi heitlikud teod andnud alust nimetada neid omaseks hüsteerilisele eidele. Selles peitub käesoleval juhul eetilise konflikti tuum: eelöeldu ei õigusta tema negatiivset sildistamist vormis, et ta on hüsteeriline eit. Nimetatud sõnad eraldivõetuna ei ole leksikoloogiliselt vulgaarsed ega halvustavad, küll aga mõjuvad koosvõetuna ja artikli negatiivsel foonil kontekstuaalselt solvavana.

ASN leiab, et kriitilist hoiakut ja oma arvamust saanuks ajakirjanik väljendada ka ilma sportlast halvustavalt sildistamata. Küsida tuleks siinkohal, mida avalikkus võitis artikli niisugusest sõnastusest või kuivõrd muutis see sportlast ootustele vastavamaks, võrreldes kriitikaga, milles polnuks tennisisti niimoodi sildistatud.

Ajakirjaniku selgitustest ega artiklist ei nähtu, et Kaia Kanepi nimetamine “hüsteeriliseks eideks” olnuks möödapääsmatult vajalik. Asjaolu, et internetikommentaaride suunamiseks artikli tegelikule tuumale tuli sõna “eit” asendada sõnaga “naine”, osutab omakorda, et tegemist oli ebaeetilise sõnastusega. Samas selle muudatuse eest veebiversioonis väärib toimetus tunnustust.

Prof. Epp Lauk,
esimees