LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Tartu linnavolikogu liikme Alar Palloni kaebust TV 3 saate “Seitsmesed uudised” (27.08.2008) uudislõigu kohta, mis käsitles Alar Palloni suhtes käivat kohtuprotsessi, millel teda süüdistati alaealistega koos alkoholi tarvitamises.

Kaebuse kohaselt on uudislõigus mitu tõele mittevastavat väidet, sealhulgas ebakorrektne viide ühele temaga kaudselt seotud kohtuasjale, kus talle süüd ei jäänud. Et kohtuistung kuulutati kinniseks, siis püüdis TV 3 reporter usutleda kohtu koridoris ootavaid tunnistajatest alaealisi, mõjutades seeläbi kohtuprotsessi kulgu. Kaebuse esitaja väitel on talle kaameravälise tekstina suhu pandud väiteid, mida ta pole öelnud (nt et ta loobus kokkuleppemenetlusest ajakirjanike viibimise tõttu kohtusaalis).

TV 3 uudistetoimetuse juhataja Märt Treier möönis paari ebatäpsust nende uudislõigus, sealhulgas seda, et segi aeti isa ja poeg ning Alar Pallon pole oma isale hääli ostnud, vaid süüdistus kohtus oli vastupidine: isa kahtlustati pojale häälte ostmises. Samuti möönab ta eksimust selles, et kaks aastat tagasi 14-16 aastat vanad olnud noored olid nüüd kohtusaalis kahe aasta võrra vanemad. Need vead oleks TV 3 ka kindlasti parandanud, kui Alar Pallon oleks neile toimetuse tähelepanu juhtinud. Kokkuleppemenetlusest loobumise asjus on aga TV 3 ajakirjanikul Palloni omast erinev mälestus – Pallon oli ikkagi ise kaameraväliselt “poetanud”, et loobub kokkuleppest meedia esindajate saalisviibimise pärast. TV 3 ei mõista ka süüdistust protsessi mõjutamise kohta – sellisel juhul ei saavat meedia poolikuid kohtuprotsesse üldse kajastada.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et TV 3 on vaadeldavas uudislõigus rikkunud head ajakirjandustava.

Loo avalõik: “See oli juba kahe aasta eest, kui noor mees jõudis kuulsaks saada kahtlusega oma isale häälte ostmises Riigikogu valimiste eel. Süüdi ei jäänud ei Alar Pallon ega temaga seotud Arne Otter, kes samuti korduvalt kohtuuksi kulutama pidi. Nüüd on Pallon kohtus juba järgmise looga, mille avastamisega suutsid “Seitsmesed uudised” üllatada ka tema kolleege, Tartu linnavolinikke.”

Loo avalõigus mitte ei eksita pelgalt faktiga (et Riigikokku ei kandideerinud mitte isa ja mitte poega ei kahtlustatud talle häälte ostmises), vaid seotakse kontekstiväliselt vana, õigeksmõistva otsusega päädinud kohtuasi uue, poolelioleva kohtuasjaga. On ebaeetiline asjasse mittepuutuvate faktidega konstrueerida inimene ebausaldusväärseks, eriti arvestades seda, et see eelmine kohtuprotsess sai alguse ühe teise meediaorganisatsiooni poolt levitatud väljamõeldisest häälteostmise kohta.

ASN rõhutab, et meediaorganisatsioonidel lasub kohustus faktiväiteid alati põhjalikult kontrollida, eriti kui tegemist on süüdistust sisaldava materjaliga. Meediakanal vastutab ka teiste meediaorganisatsioonide poolt varem levitatud, kuid tõele mittevastavate väidete reprodutseerimise eest.

Taunimisväärne on ka see, et reporter survestas kohtumajas alaealisi tunnistajaid, kuigi need oli TV3 enda väitel keeldunud intervjuust, sest olid andnud kohtunikule allkirja meediaga mittesuhtlemise kohta. Kaameraväliselt öeldut (seega avaldamiseks mittemõeldut) on TV 3 kasutanud ikkagi ka uudisloos. ASN näeb siin probleemi meediaga suhtlemisel kogenematute inimeste ärakasutamises.

Samuti polnud avaliku huvi seisukohast vajalik esitleda kohtualust televisioonis peamiselt läbi prokuratuuri vaatenurga, ja seda enne kohtuotsust. Käesoleva kohtuasja kajastamisega ootamine kuni avaliku kohtulahendini esimeses kohtuastmes ei oleks kahjustanud avalikkuse teabevajadust.

Muid kaebuses tõstatatud üksikasju ei saa ASN hinnata, sest poolte selgitused lahknevad ning puuduvad protsessuaalsed vahendid tõe sõltumatuks väljaselgitamiseks.

Prof. Epp Lauk,
esimees