LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon (eesistuja Elmet Puhm) Kanal 2 saate "Võsareporter" (1.9.08) lõigu kohta, milles oli juttu ema edutust vaidlusest kasuvanematega oma vanemate lastega kohtumise võimaluste üle.

Kaebuse kohaselt näidati saatelõigus intervjuusid sotsiaalsete probleemide poolt tundlikeks muudetud ja meediaga suhtlemisel kogenematute inimestega. Delikaatsete andmete avalikustamisega kahjustati laste tulevikku. Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon leiab, et sotsiaalseid probleeme on käsitletud meelelahutusena. Kanal 2 jättis tähelepanuta Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni viited võimalikele probleemidele, mis esitati kanalile rohkem kui nädal enne saate eetrisse minekut, ning Kanal 2 ei rahuldanud nende soovi saatelõiku mitte eetrisse lubada.

“Võsareporteri” tootjafirma OÜ Osakond juhatuse liige Kalle Käesel nentis vastuseks kaebusele, et lugu ei seisnenud mitte niivõrd hooldusvaidluses, vaid ema külastusõiguse realiseerimise võimatuses, samuti kohalike sotsiaaltöötajate kaheldavates otsustes ja käitumises rahalisel pinnal. Kalle Käeseli hinnangul on raske näha, kellele lugu võis kannatusi tekitada, sest lapsi saates ei näidatud ega identifitseeritud neid ka muul moel. Reporter Peeter Võsa aga informeeris intervjuu andnud laste ema võimalikest tagajärgedest. Tootjafirma hinnangul ei ole vaadeldava saatelõigu puhul kohaldatav EAEK p. 4.7, sest lood ei käsitleta hooldusvaidlust ning vaidlejateks ei ole vanemad, vaid ühe osapoolena kasuvanavanemad. Käsitletud teemat ei oleks tohtinud jätta meedias käsitlemata kellegi kirja või telefonikõne tõttu, sest see tähendanuks telefoniõigusel põhinevat püüdu maha vaikida sotsiaaltöö assotsiatsiooni liikmetest ametnike tegematajätmisi.

Kanal 2 ringhäälinguorganisatsioonina oma seisukohta ASNile ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et kõnealuse saatelõigu puhul on head ajakirjandustava rikutud osaliselt.

EAEK p 4.7 ei sätesta hooldusvaidluste – milleks vaatamata käesolevale osapoolte tavaolukorrast erinevale staatusele on ka käesolev juhtum – suhtes täielikku kajastamiskeeldu ning selle punkti kohaselt tuleb iga üksikjuhu suhtes langetada avalikkuse põhjendatud huvist lähtuv kaalutletud otsus.

Konkreetse juhtumi suhtes on avalikkuse huvi põhjendatud aspektis, mis käsitleb sotsiaaltöö tulemuslikkuse küsimusi, ning sotsiaalametnike tegevuse suhtes on küsimuste tõstatamine õigustatud.

Samas märgib ASN, et nendele sotsiaaltööd puudutavatele aspektidele on loos keskendutud ebaproportsionaalselt vähe, käsitledes eeskätt konkreetse inimese (laste ema) eluloolisi detaile, mis ei ole avaliku huvi objektiks. Kuigi tootjafirma väitel hoiatati oma loo jutustanud laste ema intervjuu võimalike tagajärgede eest, tõdeb ASN, et ema ei ole täielikult tajunud räägitu võimalikke tagajärgi – mitte avaliku elu tegelase puhul ei saa seda ka eeldada – ning selle eest vastutab ajakirjanik. Ema avaldatud delikaatsed andmed tema kunagisest vägistamisest puudutavad otseselt ka lapsi. Kuigi lapsi ei ole laiema avalikkuse jaoks nime- ja nägupidi identifitseeritud, on nad teada konkreetse valla kontekstis, ning seesugune põlvnemist puudutava informatsiooni avalikustamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada laste huve ja rikkuda informatsioonilise enesemääramise õigust.

Seetõttu sedastab ASN, et kuigi saatetegijad on püüdnud ja osaliselt suutnud vältida hooldusvaidluste tüüpprobleeme (vaidlevad pooled toovad enda positsiooni tugevdamiseks mängu ka laste identiteedi), pole ka käesoleval juhul laste õigused piisavalt kaitstud. Eriti arvestades, et hooldusvaidlus on ka kohtu menetluses, ning meediaorganisatsioonil puudub pädevus ja võimalus asuda asjaomaste asutuste asemel pikaajalist konflikti lahendama.

ASN lisab siiski, et kui meedia poole pöördub meeleheitele viidud inimene, kes pole oma keerukatele sotsiaalsetele probleemidele pika aja vältel leidnud lahendust riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustest, siis võib ta otsustada probleemide lahenduse lootuses avalikustada oma eraelu. Sel juhul puudub alus tema väljendusvabadust piirata muuks kui laste kaitseks, eriti kui talle on öeldu võimalikke tagajärgi selgitatud. Samuti oli ebakohane ja põhjendamatu esitada kanalile nõue väljastpoolt meediaorganisatsiooni teema käsitlemise täielikuks ärajätmiseks.

Triinu Vernik,
aseesimees