LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Urve Kanguri ja Aino Tammemägi’ (esindaja Marko Tiirik, Bellum Õigusabi OÜ) kaebust ajalehe Põhjarannik kirjutise "Kohus ei pidanud endise kommunisti nimetamist endiseks kommunistiks solvavaks" (Tiia Linnard, 13.8.08) kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklis käsitletud jõustumata kohtuotsuse asjaolusid, kusjuures olid kohtuistungid kuulutatud kinniseks. Artikkel identifitseerib asjaosalised täielikult, rikkudes eraelu puutumatust ja põhjustades sellega neile põhjendamatuid kannatusi. Sealjuures ei teavitanud ajaleht asjaosalise eelnevalt artikli ilmumisest.

Ajaleht Põhjarannik ega ajakirjanik ASNile oma seisukohta ei avaldanud. ASNil oli asja arutamisel kasutada kõnealune Viru Maakohtu otsus 7. augustist 2008 kohtuasjas 2-06-33057.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et ajaleht Põhjarannik ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Tegemist on uudislooga kohtuprotsessist, mille istungid toimusid suures osas avalikult ja mis kuulutati kinniseks pärast seda, kui hagejad tõid oma mittevaralise kahju kinnituseks arstitõendid. Ka kohtuotsus on avalik ning selle mittejõustumine edasikaebamise tõttu ei muuda selle käsitlemist avalikus debatis lubamatuks. Artiklis ei ole käsitletud neid delikaatseid asjaolusid, mis tingisid istungite kinniseks kuulutamise protsessi lõpuosas.

Kohtupidamise avalikkuse printsiibist lähtuvalt on avalikkuse tähelepanu all ka protsessis osalejad ning hagejad pidid hagide esitamisel arvestama võimaliku avalikkuse huviga toimuva vastu.

ASNi hinnangul põhjendab avalikkuse huvi kõnealuse au ja väärikuse küsimuses peetud kohtuprotsessi vastu, samuti kaebuse esitajate isiku vastu asjaolu, et nad on piiratud ulatuses (professionaalse tegevuse aspektist) avaliku elu tegelased ning kohtuasja sisuks on nende suutlikkus taluda kriitikat erialase pädevuse suhtes. Selles kontekstis ei ole artiklis tungitud nende eraellu.

Ajakirjanik on koostanud uudise kohtuotsuse põhjal ning ASNile teadolevalt ei ole küsitlenud ka teisi protsessiosalisi, vaid neid on tsiteeritud kohtuotsuse järgi. Konkreetse loo puhul leiab ASN selle olevat piisava ja ammendava. Kaebus ei too esile ka ühtegi konkreetset asjaolu, mis võiks viidata loo võimalikule tasakaalustamatusele. ASNi hinnangul puudus kaebuse esitajatel põhjus eeldada, et neid peaks enne uudise avaldamist sellest informeerima.

Triinu Vernik,
aseesimees