SEISUKOHT

Avaliku Sõna Nõukogu arvates on viimasel ajal telepraktikas hakanud levima manipuleerimisvõtted, mille tagajärjeks on üksikisiku maine teenimatu kahjustamine.
Ajakirjandusega suhtlemises kogenematut, meedia huviobjekti ja konflikti sattunud isikut provotseeritakse ning seejärel näidatakse tema vastureaktsioone võimendatult, korduvalt ja rõhutatult, jättes samas ajakirjaniku enda (provokatiivse) tegevuse täies ulatuses näitamata.

Sellise võttega on ASNi arvates tegemist Puka Vabakoguduse esindajate Marge Palmi ja Joosep Frantzi kaebuses kirjeldatud juhtumi puhul, kus Kanal 2 saate “Võsareporter” tegija Peeter Võsa hankis materjali KÜ Aardla 136 esimehe Taavi Palmi (ühtlasi vabakoguduse pastor) ja ühe KÜ liikme vahelise finantsvaidluse kajastamiseks. Saatelõik oli eetris 17. septembril 2007, kaebus puudutas reporteri tegevust 9. septembril 2007.

Kaebuse järgi Peeter Võsa sisuliselt ahistas tervet kogudust, sest telekaamera töötas pidevalt ja jäädvustas kõiki ning kõike, kusjuures kõik inimesed (sealhulgas KÜ probleemiga mitteseotud inimesed) soovisid privaatsust. Kaebuses öeldakse, et koguduseliikmed tundsid end Peeter Võsa pantvangina: puudus võimalus majast väärikalt lahkuda. Enne saate eetrisse minekut koostatud kaebuses taotletakse ka saate eetrissemineku tõkestamist.

Viimase soovi rahuldamine ei ole ühelgi juhul ASNi pädevuses. Samuti on ASNil äärmiselt raske rekonstrueerida ja hinnata saate ülesvõtete tegemise ajal aset leidnud sündmusi. Ainsana sai ASN tugineda probleemi käsitlemisel Kanal 2 programmis olnud saatele ja selle reklaamlõikudele.

Viimaste põhjal jõudis Avaliku Sõna Nõukogu seisukohale, et sedalaadi konfliktide puhul on üldjuhul vastutav kanali/väljaande esindaja kui institutsionaalselt tugevam pool: reporterile oli varasemast kontaktist teada, et Taavi Palm ei soovi kommenteerida korteriühistu vaidlust, samuti kinnitati seda palvela juures. Igaühe põhiseaduslik õigus on loobuda enda kohta ütluste andmisest (§ 22) ning kellelgi pole kohustust anda televisioonile intervjuusid, isegi mitte ametiisikutel, kelle ametiülesannete hulka kuulub teabenõuetele vastamine. Ajakirjaniku professionaalne ülesanne on motiveerida allikat intervjuud andma ning respekteerida inimese valikut ka “ei” puhul. Sel juhul on kindlasti võimalik asjakohast informatsiooni hankida muudest allikatest.

Loomulikult ei ole ka isikul, kellelt intervjuud taotletakse või tema esindajal mõistlik ajakirjanikku ega võttegrupi liikmeid rünnata, sellega konflikti eskaleerides.

Prof. Epp Lauk,
esimees