LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Riigikogu liikme Heimar Lengi kaebust tema valimisreklaami avaldamise viisi kohta ajalehes Koit (8.02.2007) ja sellele lisatud lugejakirja “Heimar Lenk lollitas oma valijaid” (autor Jaan Rebenits) kohta.

Kaebuse kohaselt avaldati rubriigis “Arvamus, valmisreklaam” tema tasutud reklaamtekst “Tšekke ju polnud!” ilma märketa, et tegu on tasutud tekstiga. Samuti avaldati vahetult reklaamteksti juures halvustav lugejakiri Heimar Lengi kohta, mille autoriks on olematu isik, mida tõendab elanikeregistri vastav õiend. Kaebuse esitaja hinnangul on tegemist lugejate petmisega, seda enam, et toimetus ei suutnud tuvastada kirja tegelikku autorit (kirjas seda märgitud ei olnud). Väidetavalt Mooste vallast saabunud kiri kandis vaid Põlva postitemplit. Lenk taotles enda väitel Rebenitsa arvamusele vastulauset, aga toimetus seda ei võimaldanud.

Ajalehe Koit peatoimetaja Kauno Kõima selgitas Avaliku Sõna Nõukogule, et toimetus ei osanud kahtlustada, et lugejakirja allkirjastanud isikut ei olegi olemas. Et toimetuse hinnangul ei sisaldanud kiri otseseid fakte, laimu ega valet, siis ei pidanud toimetus autori autentsuse kontrollimist vajalikuks. Ka saavat Moostes postitatud kiri esimese postitempli alles Põlvas.

Peatoimetaja märgib, et Koit ei ole Lengile vastulauset keelanud – Lenk polevat seda vaadeldaval juhtumil taotlenudki. Kõik Lengi täpsustused Koidus varem ilmunud artiklite kohta on ajalehes ilmunud. Kõnealuse kirjutise (“Tšekke ju polnud!”) klassifitseeris toimetus ümber arvamusartikliks ning esitas kreeditarve. Peatoimetaja selgitab, et rubriigi peakirjas on viide valimisreklaamile olemas (“Arvamus, valimisreklaam”), kuid tunnistab vajadust märgistada tasutud tekstid märgatavamalt. Seda on hilisemate tekstide, s.h Heimar Lengi valimisreklaami “Lapsetoetus 3000 kroonini!” (13.02.07) puhul ka tehtud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Koit on rikkunud head ajakirjandustava.

ASNi hinnangul on arvamusartiklite ja valimisreklaamitekstide avaldamine eristamatult ühel ja samal leheküljel vastuolus EAEK punktiga 6.1. Kui poliitiline debatt, mis toimub suuresti arvamusrubriikides ja moodustab sõnavabaduse kõige kaitstuma osa, seguneb poliitilise reklaamiga, siis diskrediteerib see ajakirjanduse usaldusväärsust.

Kuigi mõiste “valimisreklaam” on küll rubriiginimes märgitud, ei hõlbusta see eristada iga üksiku teksti žanri leheküljel. Märke “tasutud tekst” lisamine eritleb reklaami, kuid et žanriliselt on vaadeldavad reklaamtekstid artikli vormis, siis leiab ASN, et reklaam peaks kujundus- ja paigutusvõtteid kasutades olema veelgi enam ajakirjanduslikust tekstist eristatud.

Ka anonüümselt saadetud arvamuse avaldamine, ilma et toimetus kontrolliks selle läkitaja isikut, on vastuolus hea tavaga. Ajakirjandusel ei sobi legitimiseerida võimalust anonüümselt sõimata. Tuvastamatu autoriga teksti avaldamisel võtab toimetus täisvastutuse avaldatu eest endale. ASN ei nõustu peatoimetaja väitega, nagu polnuks Jaan Rebenitsa tekstis laimu ega “otseseid fakte”. ASNi hinnangul on tegemist kriitilise seisukohaga, mille pealkirigi sisaldab tugevalt hinnangulist verbi (“lollitas”), mis iseenesest on faktiväide. Eelöeldut silmas pidades leiab ASN, et kirjad, mille autor pole tuvastatav või millel puuduvad autori kontaktandmed, tuleks jätta avaldamata. Anonüümsust taotleval autori on võimalik paluda avaldada tekst varjunime all, samas pole toimetusel kohustust ka niisugust anonüümsust võimaldada (anonüümsust taotleva kirja võib samuti jätta avaldamata).


Prof. Epp Lauk,
esimees