LAHEND

ASN arutas X-i kaebust Anu Mõistliku artikli “Direktori vaimuhaigus sundis kooli kiirkorras õpetajaid otsima” (Postimees 8.09.2003) ja Raul Ranne artikli “Prangli hädas haige naisega” (Eesti Ekspress 23.10.2003) kohta.

Kaebuse kohaselt esitavad mõlemad artiklid ekslikke fakte ning valeväiteid kaebaja kohta seoses tema tegevusega Prangli kooli direktorina ja vallandamisega direktori ametist. Mõlemad ajakirjanikud on esitanud faktina väite, et tegemist on psüühiliselt haige inimesega. Sealjuures on tuginetud Viimsi abivallavanema Jaan Alveri ja Prangli kooli direktori kt Tiina Piirisaare sõnadele. Kaebuse esitaja poole ajakirjanikud ei pöördunud. Kaebuse esitaja esitas ASNile ka arstitõendi, et tal ei ole vaimuhaigust. Samuti on kaebaja enda sõnul püüdnud ise saada kontakti ajakirjanikega, aga pole ei nendelt ega toimetustelt mingit vastust saanud.

Kumbki ajaleht ASNi järelepärimisele ei vastanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et artiklites on mitme fakti puhul tuginetud vaid kaudsetele informatsiooniallikatele (kooli direktori kohusetäitja, kes omakorda viitab kiirabibrigaadi autojuhile).

Nime ärajätmine ei ole Eesti suuruses ühiskonnas anonüümsuse tagamiseks piisav kaitse – inimene on identifitseeritav detailide abil. Seega, avaldades inimese tervist puudutavaid andmeid, peab avalikkusel olema äärmiselt vajalik esitatavaid fakte teada. Avaliku huvi põhjendatuse korral on aga vajalik jälgida, et kõik asjasse puutuvad faktid on äärmise hoolikusega pädevatest algallikatest kontrollitud ja ajakirjanik kaalub hoolega, milliseid fakte ta üldse kasutab. Eriti hoolikalt tuleb kontrollida konfliktiga seotud (kallutatud) isikute poolt esitatud väiteid. Antud juhtumil ei ole ajakirjanikud viidanud mitte ühelegi allikale, kel olnuks pädevus kinnitada vaimuhaiguse diagnoosi. Lisaks leiab ASN, et kõnealuste tervisandmete avaldamise suhtes puudus niisugune avalik huvi, mis kaalunuks üles X-ile tekitatud kannatused.

Hea tava rikkumiseks tuleb pidada, et ajakirjanik on läinud mööda inimesest, kelle isiklikku elu puudutavat informatsiooni ajaleht avaldab. Sealjuures on avaldatu häbimärgistava sisuga ja inimene ei ole avaliku elu tegelane.

ASN leiab, et mõlemad ajakirjanikud on rikkunud kahte Eesti ajakirjanduse eetikakoodeksi punkti: 4.2. (Konflikti sisaldava materjali puhul peab ajakirjanik ära kuulama kõik osapooled) ja 4.6. (Andmeid ja arvamusi konkreetsete inimeste tervisliku (nii vaimse kui füüsilise) seisundi kohta ei avaldata, välja arvatud juhul, kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui niisuguste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi).

Tiina Jõgeda,
ASN esimehe ülesannetes