OTSUS

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Kaja ja Tarmo Lääne kaebust Postimehe kirjutiste “Soome arstid diagnoosisid eesti tüdrukul ajutüve kasvaja” (Andri Maimets, 15.5.2001) ja “Kerdi tervis saab täiesti korda” (Villu Päärt, 14.6.2001) kohta.

Kaebuse järgi on kirjutistes avaldatud ebatäpset ja eksitavat informatsiooni nende tütre Kerdi Lääne tervise kohta, mis tekitas artikli lugemisel paanika ja närvišoki. Eelkõige käsitlevad kaebuse esitajad eksitavana ajuverevalumi nimetamist ajutüve kasvajaks. Ajakirjanik ei pöördunud vanemate poole asjaolude täpsustamiseks.

Postimehe peatoimetaja Urmas Klaas selgitas ASN-ile, et nende informatsioon pärines Soome kirurgi professor Hernesniemi kirjast Haigekassale. Selles kasutatud termineid mõistsid Postimehega ühtemoodi ka haigekassa arst-spetsialist ja Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan. Patsiendi vanemate kommentaarid ei olnud peatoimetaja hinnangul hädavajalikud, sest artikkel keskendus meditsiini diagnostikale.

Peatoimetaja möönab, et hilisemad uuringud ei kinnitanud patsiendil ajutüve kasvaja olemasolu, vaid üksnes verevalumit ajutüves. Segaduse professor Hernesniemi kirjaga põhjustas asjaolu, et Soome ja Eesti arstid kasutavad mõistet “kasvaja” erinevalt: Soome arstid mistahes ebaloomulike moodustise kohta, Eesti arstid aga hulga kitsamalt. Peatoimetaja kinnitusel on kõnealused kirjutised osa Kerdi Lääne tervist kajastanud sarjast, lugejat on operatiivselt kursis hoitud ka uute faktidega.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Postimees ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Arvestades asjaolu, et avalikkuse huvi Kerdi Lääne haigusloo ja käekäigu vastu initsieerisid tema vanemad ise, on ajakirjanduse jätkuv huvi teema vastu õigustatud. Kui inimesed loovutavad andmed enda või oma laste tervisliku seisukorra kohta ajakirjanduse kaudu avalikkusele, siis tuleb neil arvestada asjaoluga, et meedia hakkab andmeid käsitlema ja edastama sõltumatult andmete valdajate plaanidest–soovidest ja töötlema infot ka neist mööda minnes, ning leppida sellega kaasneda võiva ebamugavusega. Sellega peavad arvestama kõik inimesed, kes annavad oma eraelulise loo ajakirjanduse käsutusse.

Samas ei leia ASN, et vaatlusalused kirjutised saanuksid põhjustada patsiendi vanematele tõsiseid kannatusi. ASN peab ammendavaks Postimehe peatoimetaja selgitusi faktieksituse algupära kohta. Seda faktieksitust ei saa pidada toimetuse veaks ning seda olnuks tõenäoliselt loo ettevalmistamise käigus võimatu vältida meditsiiniteadusest johtuvatel põhjustel.

ASN avaldab kahetsust, et patsiendi vanemad said Soome kirurgi kirjast Haigekassale teada ajalehest ja mitte Haigekassast, kuid ametnikueetika üle otsustamine ei kuulu ASN-i pädevusse.

Urmas Loit
esimees