Avaliku Sõna Nõukogu arutas vandeadvokaat Margus Heegi kaebust Äripäeva kirjutise “Juhilubade vahendaja seitsmendat kuud vangis” (Kristi Malmberg, 14.12.00) kohta.

Kaebuse järgi on avaldatud kirjutises seisukoht, nagu oleks advokaat omastanud raha, mis oli mõeldud kaitsealuse kautsjoni tasumiseks. Advokaat Heek kinnitab, et tema kätte ei ole kaitsealuse tuttavad seda raha kunagi andnud. Kirjutises ei ole lisatud advokaadi seisukohta, ka keeldus kaebuse järgi toimetus hiljem avaldamast vastavat õiendust.

Äripäev selgitas ASN-ile, et kõnealune väide pärineb intervjueeritavalt ja on intervjuu vormis ka sellisena edastatud. Lisaks on intervjueeritav kasutanud tingivat kõneviisi. Ajakirjanik ei saanud kirjutise ettevalmistamisel advokaat Heegiga ühendust (Heegi sekretäri andmetel oli nädala lõpuni haige) ja see asjaolu on ka ajalehes kajastatud. Heegi nõue avaldada õiendus jäi aga täitmata, sest intervjuud ei saavat tagantjärgi parandada ja Heek ei esitanud vastulause teksti.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Äripäev on rikkunud head ajakirjandustava.

ASN leiab, et advokaat Heegi suhtes esitatud faktiväide, mis puudutab kautsjoniraha väärkasutust, on tõsine süüdistus, olenemata selle grammatilisest vormist. Intervjuu žanr iseenesest ei vabasta toimetust kohustusest kontrollida intervjueeritava kui allika esitatud kriitilisi faktiväiteid. Kui advokaat Heegi kommentaar kõnealusele faktiväitele oleks ilmunud vahetult kirjutise juures, oleks toimetus sellega üheaegselt taganud ajakirjanduseetika koodeksi punktide 1.2 (igakülgsuse nõue), 3.5 (vajadus kriitilisi andmeid kontrollida) ja 5.1 (nõue pakkuda kommentaari võimalust kohe) üheaegse täitmise.

Haige advokaadiga kontakti saamine on ajakirjanduslike töövõtete küsimus. Kui kommentaari saamine osutus sel hetkel võimatuks, siis tulnuks toimetusel kaaluda terava süüdistuse hilisemat avaldamist, ajal, kui kommentaar on juba saadud.

Kindlasti pidanuks toimetus avaldama veaparanduse, kui advokaat Heek seda nõudis. Sealhulgas on toimetusel kindlasti õigus ja kohustus ümber lükata ka intervjuudes ilmunud informatsiooni, kui see ei leia tõestust. Kui veaparanduse nõue ei olnud avaldamiseks sobilikus vormis, olnuks toimetuse kohustus leida koostöös nõude esitajaga niisugune tekstikuju, mis taganuks vaidlusaluse informatsiooni täpsustamise.