Avaliku Sõna Nõukogu arutas kunstnik Urmo Rausi kaebust Tartu Postimehe kohta, kus avaldati pikema aja vältel (jaanuar – juuni 2000) tema kavandatavate Jaani kiriku vitraažide ja kunstniku valimise protseduuri suhtes kriitilisi kirjutisi.

Kaebuse esitaja märgib kolme kirjutist, milles tema arvates edastatakse väärinfot, heidetakse talle kui kunstnikule halba varju ning esitatakse alusetuid süüdistusi: nagu oleks ta saanud töö endale ebaausate võtetega. Märgitud kirjutisteks on "Muinsuskaitse sõlmis salaleppe" (Martin Pau, 23.2.00), "Ei taha heinu süüa!" (Urmas Klaas, 11.2.00), "Jaani kiriku vitraažid löögi all" (Priit Rajalo, 7.6.00). Viimases nimetatud kirjutises refereeriti ebaobjektiivseid internetiküsitluse tulemusi, mida kaebuse esitaja peab avalikkusega manipuleerimiseks.

Postimehe peatoimetaja Urmas Klaas selgitab toimetuse vastulauses, et toimetus käsitles Rausi avaliku elu tegelasena, kelle tegevuse üle on avalikkuse kõrgendatud tähelepanu õigustatud. Kirjutises "Muinsuskaitse sõlmis salaleppe" on tasakaalustatult antud sõna kõikidele asjaosalistele. "Ei taha heinu süüa!" on peatoimetaja kinnitusel arvamusartikkel, milles ei tegelda Urmo Rausi isikuga, vaid seatakse kahtluse alla ebademokraatlikkus Jaani kiriku taastamisel. Kirjutises "Jaani kiriku vitraažid löögi all" tuleb selgelt välja, kui esinduslik küsitlus oli.

Avaliku Sõna Nõukogu tõdeb, et 2000. aasta esimeses pooles ilmus Urmo Rausi kavandatavaid Jaani kiriku vitraažaknaid käsitlevaid kirjutisi kümmekond. Sealjuures suur osa neist on Rausi kavandite ja vitraažide taastamisprotseduuride suhtes kriitilised.

ASN hinnangul on ajalehel õigus ja kohustus kriitiliselt jälgida suurobjekti teostuskonkursi läbiviimist. Samas on aga Tartu Postimees Rausi kavandite ja vitraažide taastamisprotseduuride suhtes kriitiliste artikliseeriate avaldamisega muutnud teemakäsitluse ebaproportsionaalseks ja tasakaalustamatuks.

Lisaks esitab Tartu Postimees Urmo Rausile täiesti selge süüdistuse: “Mind kui linnakodanikku häirib äärmiselt see, milliseid vahendeid kasutavad nii muinsuskaitseametnikud (---) kui ka Urmo Raus ise oma vitraažakende Jaani kirikusse surumiseks.” ("Ei taha heinu süüa"; ASN-i esiletõste). Kuigi väide on esitatud juhtkirjas (arvamuses), kehtivad iga faktiväite suhtes, olenemata selle avaldamise žanrist, ühesugused nõuded: need peavad põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil (eetikakoodeksi p. 4.1). Tartu Postimees seda faktiväidet ei tõesta, mistõttu tuleb seda pidada vastuolus olevaks hea ajakirjandustavaga.

Kirjutises "Jaani kiriku vitraažid löögi all" esitletakse internetiküsitlust kui asjaolu, mis seab Rausi vitraažide teostamise kahtluse alla. ASN soostub Urmo Rausi arvamusega, et küsitlus on väheesinduslikkusega käsitletav meediamanipulatsioonina.

Küsitluse tulemused on käsitletavad moonutatud informatsioonina koodeksi p. 1.4. tähenduses.

Kuigi vaatlusalused artiklid eraldivõetuna ei sisalda väga tõsiseid eksimusi hea tava vastu (välja arvatud süüdistus juhtkirjas), on artikliteseeriaga loodud Urmo Rausi süüdistav foon, mis on ASN-i hinnangul põhjustanud talle põhjendamatuid kannatusi.