Avaliku Sõna Nõukogu arutas erahaigla Fertilitas (tegevdirektor M.Roosimägi) kaebust Eesti Päevalehe kirjutiste "Viljatu naine loodab kohtule" (Antti Oolo; 24.01.00) ja "Kuidas arsti kohtusse anda" (Anu Jõesaar; 24.01.00) kohta.

Kaebuse järgi on kirjutistes moonutatud fakte ning esitatud vaid ühe osapoole seisukohad. Kaebuses märgitakse, et ajakirjanik on jätnud tähelepanuta sotsiaalministeeriumi ravikvaliteedi komisjoni hinnangu kõnealusele juhtumile.

Eesti päevalehe peatoimetaja Hanno Tomberg kinnitab oma vastulauses, et kaebusest ei nähtu, millisel moel on lugejale esitatud moonutatud või väärat informatsiooni. Enne artikli kirjutamist kontrollis Eesti Päevaleht kõiki patsiendi esitatud väiteid ning kõik faktid on tõestatavad.

ASN leiab, et kirjutises "Viljatu naine loodab kohtule" edastatakse eeskätt anonüümseks jääva Merikese (33) esitatud versiooni ja hoiakuid Fertilitases teostatud ravitoimingute suhtes, samas kui konflikti teine pool - erahaigla peaarst - on kirjutises esindatud ebaproportsionaalselt: lühikommentaariga kohtuvaidluse olemuse kohta, milles ei ole sisulisi vastuseid Merikese versioonis esitatavatele ravi puudutavatele süüdistustele.

ASN asus seisukohale, et EPL on kirjutise avaldamisega loonud olukorra, milles ühe konflikti osapoole initsieeritud kirjutise suhtes puudub teravate süüdistuste adressaadil võimalus avalikult esitada vastuväiteid ümberlükkamist vajavatele faktiväidetele. Merikese versiooni, mis koosneb Merikese enda avaldatud delikaatsetest isikuandmetest, saanuks Fertilitas ümber lükata Merikese delikaatsete isikuandmete abil, mille kasutamiseks sel kujul puudus aga Fertilitasel seadusejärgne õigus. Sellega on Fertilitas loo ilmumisega jäetud algusest peale ilma ajakirjanduseetika koodeksi p. 5.1. ja 5.2. sätestatud õigustest. Niisuguse olukorra loomine ei olnud ASN-i hinnangul kooskõlas hea ajakirjandustavaga.

Antti Oolo kirjutise pealkirjas "Viljatu naine loodab kohtule" ja allpealkirjas "Erahaiglas Fertilitas emakavälist rasedust ravinud naine jäi viljatuks", samuti Anu Jõesaare arvamusartiklis leiduv faktiväide, nagu oleks Merike jäänud Fertilitases viljatuks, ei leia tõendamist ei kirjutise tekstis ega EPL-i poolt ASN-ile antud hilisemates selgitustes. Seetõttu on EPL ASN-i hinnangul niisugust väidet esitades eiranud eetikakoodeksi p. 4.1., mille järgi tuleb uudised, arvamused ja oletused selgelt eristada ning uudismaterjal peab põhinema tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil.

Kirjutises ei ole informatsioon esitatud tasakaalustatult. Sisulise tähelepanuta on jäetud sotsiaalministeeriumi ravikvaliteedi komisjoni otsus kõnealuse juhtumi kohta, millele ajakirjanik viitab põgusalt, negatiivses hinnangulises kontekstis. See dokument on seni, kuni kohus ei otsusta teisiti, pädevaim meditsiiniline otsus Merikese ravi kvaliteedi kohta Fertilitases ning selles väidetakse, et Fertilitas ei ole ravi käigus põhjustanud Merikesele terviseriket. Et EPL on fokusseerinud kirjutise "Viljatu naine loodab kohtule" kirjeldatava juhtumi meditsiinilistele üksikasjadele (mitte sotsiaalsetele vm.), leiab ASN, et EPL rikub seda dokumenti sisuliselt ignoreerides (keskendudes patsiendi süüdistustele) ka informatsiooni tõesuse, aususe ja igakülgsuse nõuet (p. 1.2.). Sealjuures selgub EPL-i vastulausest, et sotsiaalministeeriumi ravikvaliteedi komisjoni otsus oli loo kirjutamise ajal toimetusel olemas.

Seetõttu leiab ASN, et kirjutise "Viljatu naine loodab kohtule" avaldamisega on Eesti Päevaleht rikkunud head ajakirjandustava.

Kirjutis "Kuidas arsti kohtusse anda" on arvamusartikkel. Kuigi selles avaldatud arvamus toetub osaliselt ka tõestamata faktiväitele, et Merike jäi erahaiglas viljatuks, ei ole nimetatud faktiväide ainuke ja kandvaim tala, millele arvamus üles ehitatakse, mistõttu võib ASN pidada seda artiklit valdavalt hea tavaga kooskõlas olevaks.