Avaliku Sõna Nõukogu arutas OÜ Taali juhatuse esimehe Nikolai Männiku kaebust Pärnu Postimehe kirjutise "Taali laudas nälgib kakssada lehma" (Maria-Kristiina Kontus, 7.01.99).

Nikolai Männik leiab, et konflikti sisaldava materjali puhul ei ole teda kui ühte osapoolt ära kuulatud, kuigi ta oli vastupidiselt ajakirjaniku väidetele kättesaadav. Samuti on tema kohta anonüümse isiku tsitaadis öeldud "diplomiga debiilik", mida ta peab enda kohta solvavaks.

Pärnu Postimehe nimel vastas ajakirjanik Maria-Kristiina Kontus. Tema sõnul ei olnud võimalik Nikolai Männikut telefonitsi kätte saada, sest telefonid olid tema andmetel välja lülitatud. Tsiteeritud ütlus Männiku kohta oli ajakirjaniku kinnitusel külarahva suust kuuldutest üks leebemaid. Et laudas nähtud troostitu olukord läks ajakirjanikule sedavõrd südamesse, ei leia ta, et oleks midagi valesti teinud.

Avaliku Sõna Nõukogu lähtub käesolevas kaasuses üldisest seisukohast, et ükski olukord ega tegevus, mida ajakirjandus kajastab, olgu kuitahes taunimisväärsed, ei saa olla õigustuseks hea ajakirjandustava rikkumiseks. Ka elu ebakohtadest tuleb avalikkust informeerida kooskõlas eetikareeglitega.

Vaadeldaval juhul on ASN-i hinnangul igati õigustatud Taali lautade olukorra avalikkuse ette toomine. Et see on troostitu, ei vaidle kaebuses vastu ka Nikolai Männik. Olukorra kirjeldamine iseenesest ei ole veel konflikti sisaldav materjal ning ajakirjanik tugineb olukorda kirjeldades muu hulgas karjabrigadir Aino Pärnsalu ütlustele.

Süüdistused, mis vaatlusaluses kirjutises on kõik suunatud Nikolai Männiku vastu, on aga juba konflikti sisaldav materjal, mille puhul olnuks vajalik Männik kui osapool ära kuulata (koodeksi p. 4.2) ning anda talle kohese kommentaari võimalus (p. 5.1). ASN asus seisukohale, et ajalehel olnuks võimalik korraldada kirjutise ilmumine sellisel moel, et ajakirjanik saanuks lisada ka Männiku (või teiste OÜ Taali juhtide) kommentaarid, või ehitada kirjutise üles kellegi vastu süüdistust esitamata.

Samuti peab ASN taunimisväärseks, et ajaleht avaldab teravaid kriitilisi ütlusi, jättes allika anonüümseks. Allika anonüümsust ei tohi kuritarvitada. Allika anonüümsuse tagamine on õigustatud eeskätt informatsiooni (mitte arvamuse) puhul, mille õigsust saab ajakirjanik vajadusel kontrollida ja mille avaldamine on avalikkusele äärmiselt oluline.

Väljendi "diplomiga debiilik" kasutamise suhtes leidis ASN, et selle kasutamine ei ole põhjendatud. Niisugune ütlus on solvav. ASN asus seisukohale, et solvang ei ole põhjendatud isegi sellisel juhul, kui kujutatav isik väärib kriitikat. Seetõttu leiab ASN, et Pärnu Postimees on sellega rikkunud ka koodeksi punkti 1.5.