Avaliku Sõna Nõukogu arutas Ain Otstaveli ja Ülle Pandi kaebust “Eesti Päevalehe” suhtes seoses kirjutisega “Minister Reiljani eriluba viis seaduserikkumiseni” (9.7.98) ja sellele järgnenud sündmuste ja kirjutiste jadaga.

Kaebuses kinnitatakse, et kirjutis solvab kaebuse esitajaid, käsitleb teemat teist poolt ära kuulamata, sisaldab palju faktivigu ning põhjustab põhjendamatuid kannatusi. Samuti ei ole kaebuse esitajad rahul, et nende vastulause ilmus viivitusega ja kärbitult ning et toimetus andis katteta lubadusi asjaolude täpsustamise ja õienduse avaldamise kohta.

“Eesti Päevaleht” jättis ASN-ile selgitused andmata, küll aga võtab “Täpsustuses” (19.8.98) õigeks faktivead ning vabandab Ain Otstabeli ees.

Avaliku Sõna Nõukogu leiab, et “Eesti Päevaleht” on ulatuslikult rikkunud head ajakirjandustava.

Tõsised faktivead on vastuolus ajakirjanduseetika koodeksi p 1.4. Faktivigadele tugines Tiit Kändleri hilisem kommentaar (11.7.98, “Igameheõiguse mees”), mis põhjustas kaebuse esitajale mitte millegagi õigustatud kannatusi. Sellega on rikutud koodeksi punkti 1.5. Põhjendamatuid kannatusi ei tee olematuks ka “Eesti Päevalehe” vabandusega “Täpsustus”, sest see ilmus alles 41 päeva pärast esimest artiklit.

Esimeses kirjutises ei ole kohe Ain Otstabelile antud sõna kommentaariks, kuigi kirjutises sisalduvad tõsised süüdistused seda eeldanuks. Sellega on “Eesti Päevaleht” rikkunud koodeksi p 5.1. Hiljem antud lubadustest võtta ühendust ja avaldada vastuargumendid mittekinnipidamine on vastuolus koodeksi p 3.3, mille järgi tuleb vältida lubadusi, mida ei suudeta täita.

ASN leiab, et kaebuse esitajate vastulause (13.7.98) on avaldatud mahus, millega oli neil võimalus ära õiendada faktivead.