Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 125
Registr. kuupäev 9.3.98
Kaebuse osapooled Inimõiguste Instituudi kaebus Eesti Päevalehe kohta: (Risto Berendson "Steinfeldti kahtlustatakse lapse ahistamises", EPL 11.2.98).
Sisu lapse identifitseerimine oletatava kuriteoga seoses
ASN lahend 17.4.98, otsus: tauniv

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Inimõiguste Instituudi kaebust seoses Eesti Päevalehes avaldatud kirjutise "Steinfeldti kahtlustatakse lapse ahistamises" juures ilmunud 12-aastase Kerdi fotoga. Instituudi juhatuse esimees Aadu Oll leiab avalduses, et foto avaldamisega on rikutud Lapse Õiguste Konventsiooni. Avalduse kohaselt identifitseerib foto lapse avalikult ning seab tema au ja hea maine kahtluse alla. A.Olli hinnangul võib foto avaldamine põhjustada lapsele psühholoogilise trauma ning täiendavaid kannatusi.

Eesti Päevalehe peatoimetaja Kalle Muuli leiab vastulauses kaebusele, et toimetus sai foto avaldamiseks politseilt, kes omakorda sai selle Eesti Päevalehe andmetel poisi kasuemalt, sest poiss oli tagaotsitav.

Avaliku Sõna Nõukogu nendib, et ASN-i pädevuses ei ole hinnata ajakirjandusmaterjalide kooskõla rahvusvaheliste konventsioonidega.

Vaagides kaebust meediaeetilistest põhimõtetest lähtuvalt, leidis ASN üksmeelselt, et Eesti Päevaleht on rikkunud head ajakirjandustava. Ajakirjanduseetika koodeksi p. 4.8. sedastab, et kuritegude ohvreid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita. ASN asus seisukohale, et alaealisi kuriteoohvreid võib avalikkuse jaoks identifitseerida üksnes lapse huvides. Selliseid asjaolusid ASN käesoleva kaasuse puhul ei leidnud.

Samuti on Eesti Päevaleht eksinud ajakirjanduseetika koodeksi p. 4.9 vastu, avaldades kirjutises põhjendamatult lapse eraellu puutuvaid fakte (näiteks kuidas pärisema poissi kohtles), samas kui poiss ise on identifitseeritud.

Eesti Päevalehe peatoimetaja möönab oma vastuses, et toimetus sai foto avaldamiseks seoses poisi tagaotsitavaks kuulutamisega ja selles kontekstis olevat kombeks foto avaldada ka seoses tagaotsimise lõpetamisega. ASN leiab aga, et käesoleva kirjutise puhul ei ole Eesti Päevaleht kasutanud fotot kummalgi nimetatud eesmärgil, vaid hoopis erineval otstarbel: illustratsiooniks informatsioonile väidetava ahistamise kohta. ASN-i hinnangul ei ole kadumise-leidmise ja ahistamise kontekstid samastatavad. Kirjutise ilmumise ajaks oli (kõnealuse Eesti Päevalehe artikli andmetel) ka poisi leidmisest möödunud juba kolm nädalat.

Jalus Esilehele Tagasi