Meediakoolitajate Liidu tõstatatud küsimus:
miks Eesti Ekspress ei täida eneseregulatiivseid nõudeid?

Ühingu Avalik Sõna põhikirja (p 3.6.3) ja Avaliku Sõna Nõukogu kodukorra (p 8.1) järgi peab meediakanal avaldama tema kohta tehtud tauniva otsuse. Väidame, et EALL ei suuda tagada kõikide liikmesorganisatsioonide vastavat tegevust.

Alates 2000. aasta augustist on Eesti Ekspress (edaspidi EE) Avaliku Sõna Nõukogu taunivaid avaldanud kas kärbetega või üldse avaldamata jätnud (kliki siia). Kokku on Eesti Ekspress alates maist 2000 jätnud avaldamata 3 otsust, 2 otsust avaldanud oluliste kärbetega ja põhikirja kohaselt avaldanud vaid ühe otsuse, kus kaebaja oli Riigikogu liige Peeter Kreitzberg. Hea tava kohaselt tuleb see avaldada muutmata kujul (nagu vastulause eetikakoodeksi p 5.2 järgi).

Vabastava otsuse avaldamine pole kohustuslik. Ometi lõi Eesti Ekspress 2001. aasta aprillis pretsedendi: vabastav otsus avaldati koos kaebaja pildiga, millel allkiri: Sai lüüa … (kliki siia). ASN ei tõstatanud küll tookord teravalt küsimust, et selline kallutatud, kaebaja suhtes üleoleva tooni kasutamine võib mõjuda halvasti eneseregulatsiooni autoriteedile. Ometi viitab sellise otsuse avaldamine, et ASN-i otsuse täiemahulist avaldamist ei takista ei ruumipuudus ega ASN-i vähene autoriteet ühiskonnas.

Eesti Ekspressi peatoimetaja vaidlustas otsuse, mis oli tehtud Mari-Ann Heljase kaebuse suhtes Madis Jürgeni kirjutise peale "Seaduse järgi tehtud patt" (EE 20.04.00). Avo Kokk kirjutas 12. juulil 2000 Urmas Loidile, et tema arvates on otsus ühepoolne ja asjaolusid ignoreeriv ning soovis ASN-ilt teistsugust otsust (kliki siia). 20. juulil vastas Urmas Loit, et pole alust otsust ümber vaadata, põhjendades seda ka sisuliselt (kliki siia).

Eesti Ekspress avaldas seejärel, 3. augustil otsuse oluliselt kärbituna (ilma refereeriva osata), kusjuures oluliselt hiljem, kui ASN kodukord ette nägi. (kliki siia). Tumedamalt on märgitud otsuse osad, mida EE ei avaldanud.

Järgmise tauniva otsuse (kaebus Birgit Püve artikli peale "Tüli Põlva surnuaial", 15.06.00) avaldas EE samuti kärbetega (kliki siia), kärbitu on märgitud tumedamalt). Välja on jäetud peaaegu kogu motivatsiooni sisuline osa, st. kogu tekst, mis puudutab õigustamatut eraellu sekkumist. ASN esimees esitas EE-le kärpimise kohta järelepärimise (kliki siia), millele EE peatoimetaja isegi ei vastanud, küll aga algatas järgmise otsuse suhtes boikoti

Perekond Nirgi kaebus EE vastu (E.Läll, M.Hiiob "Osta maja Nõmmel 850 m²!" 19.04.00) sisaldas probleemi, mille suhtes ASN oli teinud analoogilise tauniva otsuse samuti EE suhtes (kaasus 96, 28.5.1996). Tegemist oli juhtumiga, mil ajakirjanikud esitlesid end maja ostjatena ja avaldasid saadud muljete põhjal artikli. ASN leidis, et niisugune petmine ei olnud õigustatud.
Nirgide kaebuse suhtes tehtud otsuses sisaldus tekst: "… Tegemist oli ajakirjandusliku eksperimendiga, mille puhul oli toimetuse arvates õigustatud ebaausate võtete kasutamine." (kliki siia)

Aavo Kokk teatas kirjas (2. jaanuar 2000), et ta ei saa otsust aktsepteerida, kuna otsuses on eksitud toimetuse-poolse referatiivse osa sõnastusega. Kokk kirjutas: "Ma ei saa seda otsust aktsepteerida, kuna ma pole mitte üheski kirjas teatanud, et toimetuse arvates on ebaausate võtete kasutamine õigustatud. Seega kui on eksitud sellises asjas, kuidas ma saan kindel olla, et muudes asjades ei ole eksitud.
Kuna see on juba teine eksimus, mida olen ASN-i asjaasjamises tuvastanud, siis minu jaoks on kaotanud see kogu usaldusväärsuse." (kliki siia)

Märkus: tõenäoliselt esimene eksimus, millele Avo Kokk viitab, oli viga stenogramm-protokollis, mis saadeti paranduste tegemiseks ASN-i liikmetele laiali. Sekretär oli kogemata kirjutanud Avo Koka suhu lause, mis pärines eelmiselt lindistuselt ega olnud A. Koka poolt ASN-I koosolekul öeldud. Viga parandati.

Kuna eelpoolmärgitud otsus ("Osta maja Nõmmel …") oli saadetud vigase sõnastusega vaid Avo Kokale ja kaebuse esitanutele, siis Urmas Loit parandas, võttes maha ebatäpse sõna "ebaausad", nii ei lõplik sõnastus oli :" … mille puhul oli toimetuse arvates õigustatud kasutatud võtete kasutamine." (kliki siia) Niisiis, viga tegelikult ei levinud ega põhjustanud mingeid tagajärgi.

Järgnevalt (kliki siia) on toodud Urmas Loidi ja Avo Koka järgnenud diskussioon. Selles diskussioonis väljendabki Aavo Kokk oma rahulolematust ASN-i tegevusega, sisuliselt viidates kahele tehnilisele veale (üks tehtud sekretäri, teine esimehe poolt), mis mõlemad said koheselt parandatud.
Muuhulgas viitab Aavo Kokk ka "teistele lehtedele", osutamata ühelegi konkreetsele lehele või kaasusele. Samuti väidab Kokk, et ASN-i tegevus takerdub pisiasjadesse, taas väidet konkretiseerimata.

Iseenesest asjaolu, et üks ajaleht kordab väga jämedaks hea tava rikkumiseks peetavat teguviisi uuesti, viitab asjaolule, et ajakirjanduseetika koodeksi rakendamisega on toimetusel tõsiseid probleeme. Nendega tegelemise asemel aga hakkab toimetus (peatoimetaja) esitama süüdistusi taunivad otsused teinud organi ja hiljem selle esimehe vastu.

Et Nirgide advokaat esitas ASN-ile päringu, miks EE taunivat otsust ei avaldanud, esitas ASN esimees sama päringu EE-le (kliki siia). Vastust ei tulnud.

Hoolimata sellest, et Aavo Kokk deklareerib ASN-i ebausaldusväärseks (just ASN-i kui kogu, mitte esimehe), avaldab EE 24. mail 2001 tauniva otsuse kaebuse kohta, mille esitas riigikogu liige P. Kreitzberg (kliki siia).

Avaldamata jäetakse aga taas Lastekaitse Liidu kaebuse peale tehtud otsus (artikkel "Viljandi invaliid süüdistab sotstöötajaid laste varguses, 21.06.2001) ja Vladimir Viiese kaebuse peale tehtud otsus (artikkel "Zombide tagasitulek", 27.09.2001).

Meediakoolitajate Liidu esindajatel on eelnenu alusel EALL-ile ja üldkoosolekule järgmised küsimused:

1. Miks täidab Eesti Ekspress ühingu Avalik Sõna põhikirjast ja kodukorrast tulenevaid kohustusi valikuliselt, sealjuures vabastav otsus avaldatakse suures kirjas eraldi artiklina (mida väärtustatakse pildiga ja milles pildiallkirjas ironiseeritakse kaebuse esitaja isiku üle) ning tauniv otsus avaldatakse kärbitult kirjarubriigis?
Loe EALLi vastust

2. Miks avaldas EE otsuse artikli "Seaduse järgi tehtud patt" kohta kärbitult ja olulise hilinemisega, võrreldes kodukorras ette nähtud avaldamistähtajaga?
Loe EALLi vastust

3. Miks avaldas EE otsuse artikli "Tüli Põlva surnuaial" suhtes sisuliste kärbetega, nii et ASN otsuse põhimotiiv on tekstist täielikult eemaldatud?
Loe EALLi vastust

4. Miks ei ole EE ASNi esimehe vastavale päringule vastanud?
Loe EALLi vastust

5. Miks ei ole avaldanud EE ASN-i taunivaid otsuseid kaasustes 227, 248 ja 259 ega andnud ka neis kaasustes toimetuse selgitusi?
Loe EALLi vastust

6. Kas EALL-i väide, et Ajalehtede Liit ja peatoimetajad soovivad igal juhul laiapõhjaliselt toimivat eneseregulatsiooni organit, on silmakirjalik avaldus?
Kui EE peatoimetaja ei ole ASN-i peaaegu ühehäälse otsusega nõus, siis otsus avaldatakse kärbetega. Paraku pole ASN-i taolisel eneseregulatsiooni organil mõtet kui see teeb peatoimetajatele vaid meeldivaid otsuseid ja ebameeldivad otsustab ümber kuni peatoimetaja rahule jääb.
Tuues ettekäändeks kaks tehnilist viga, mis said peale esitatud märkust koheselt parandatud, kuulutab EE peatoimetaja ASN ebausaldusväärseks ja ei täida põhikirjalist kohustust otsuste avaldamisel.
Erand tehakse märkimisväärset võimu omava poliitiku kaebuse puhul (kelle puhul võib ilmselt karta võimalikku kohtukaasust), kuigi eneseregulatsiooni põhimõte on tagada õiglus ja võimaldada mingisugunegi hüvitus neile inimestele, kel pole võimalust kohtu poole pöörduda.
Loe EALLi vastust

7. Mida on teinud EALL, et tagada ASN-i otsuste avaldamine kõikide EALL-i liikmeslehtede poolt?
Ka venekeelsed ajalehed ei ole ASN-i otsuseid avaldanud (v.a. Äripäeva gruppi kuuluv "Delovõje vedomosti").
Loe EALLi vastust

Küsimus ühingu Avalik Sõna liikmetele: Kas tegu ei ole sellisel määral ühingu põhikirja punkti 3.6.3. (kohustus tagada oma liikmete poolt Ühingu otsuste avalikustamine) rikkumisega EALL-i poolt, et on põhjust arutada EALL-i kui ühingu liikme vastu rakendatavaid meetmeid?
Lahend

Hagi Šein
Meediakoolitajate Liidu
juhatuse esimees
22.01.2002

Lisad

Lisa 1. EE suhtes tehtud otsuste tabel, alates kaasusest 198
Lisa 2. EEs avaldatud ASNi otsus E.Preatoni esitatud kaebuse suhtes, 20.04.00
Lisa 3. EE peatoimetaja kiri M.-A-Heljase kaebuse suhtes tehtud otsuse kohta, 12.07.00
Lisa 4. ASN esimehe vastus eelnevale, 20.07.00
Lisa 5. ASN otsus M.-A.Heljase esitatud kaebuse suhtes EE kohta, 28.06.00
Lisa 6. ASN otsus A.M. esitatud kaebuse suhtes EE kohta, 22.11.00
Lisa 7. ASN päring kaasuse 216 otsuse kärbetega avaldamise kohta, 29.12.00
Lisa 8. ASN otsus P. ja M.Nirgi kaebuse suhtes EE kohta, 20.12.00
Lisa 9. EE peatoimetaja pretensioon eelneva suhtes, 02.01.01
Lisa 10. EE peatoimetaja ja ASN esimehe kirjavahetus samas küsimuses, 02.01.01
Lisa 11. ASN esimehe kiri EE peatoimetajale kaasuse 227 otsuse mitteavaldamise kohta, 08.02.01
Lisa 12. EEs avaldatud ASN otsus P.Kreitzbergi esitatud kaebuse suhtes, 24.05.01

MTÜ Avalik Sõna liikmetele lisatakse ka artiklid:

1. Madis Jürgen, "Seaduse järgi tehtud patt", EE 20.04.2000
2. Birgit Püvi, "Tüli Põlva surnuaial", EE 15.06.2000
3. Ene Läkk, Meelis Hiiob, "Osta maja Nõmmel, 850 m²!", EE 19.04.00