Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

Pöördumine Kaagvere ning Tapa erikoolis toimunu kajastamise järel
Argo Kerb , Haridus- ja teadusministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja

Kolmapäeval toimus Tapa Erikoolis ja teisipäeval Kaagvere Erikoolis kurb vahejuhtum, kus osa erivajadustega alaealisi õpilasi kaotas enesekontrolli ning kahjustas kooli ruume. Operatiivselt tulid kolmapäeval Tapa koolile toeks teiste erikoolide spetsialistid. Ministeeriumi esindajad saabusid samal päeval mõlemasse kooli ning lastele ja koolide personalile garanteeritakse vajalik tugi.

Koolile ja koolipidajale on esmatähtis psühholoogiliste, hariduslike ning sotsiaalsete erivajadustega õpilaste füüsiline ja vaimne turvalisus ning koolitöötajate füüsiline turvalisus. Tapa Erikoolis tekitatud kahju on nii materiaalne kui ka eelkõige psühholoogiline. Materiaalne kahju on mõõdukas – elu- ja õppetegevus korraldati ajutiselt ümber. Füüsiliselt keegi vigastada ei saanud. Õhtul olid kõik noored koolis tagasi. Kahjuks tekkis koolide spetsialistide hinnangul märkimisväärne osa psühholoogilisest kahjust ebaproportsionaalse ning koolipersonalile ootamatult invasiivse meediatähelepanu tulemusena. Meedia väga suur huvi takistas oluliselt kooli ning sinna saabunud lisaspetsialistide tööd kriisikolukorras keeruliste lastega ning muutis seetõttu olukorra lahendamise keerulisemaks.

Erikoolid on haridusasutused, mille eesmärk on pakkuda ulatuslikku ja individuaalset sotsiaalset ning psühholoogilist tuge, mistõttu on neis objektiivsetel põhjustel väga vähe lapsi – Kaagveres on kokku 28 ning Tapal 38 õpilast. Tegu pole kinnipidamisasutustega, mida nägid kindlasti ka kohapeale saabunud reporterid, kes liikusid õpilaste elu- ja õpperuumides.

Kahjuks on Kaagvere ja Tapa koolide spetsialiste hinnangul võimalik tõmmata paralleele teisipäevase kajastuse ning kolmapäevase vahejuhtumi vahele. Aktiivset ja detailset kajastust eile ja üleeile kahes erikoolis toimunud juhtumitele tõlgendavad osa koolis viibivatest noortest justkui positiivsena: mõistavad, et avaliku korra rikkumine on kaasa toonud nii suure tähelepanu, mis on ju põnev ja erutav ning tunnevad seetõttu kiusatust korrarikkumisi veelgi toime panna. Erikoolide noored ei ela meediavaakumis. Koolide eesmärk on muuhulgas noorte integreerimine Eesti üldisesse inforuumi.

Taunime teisipäeval Kanal 2 "Reporteri" saates kasutatud täispikkuses klipi kasutamist, kus politseinikud talutavad hüsteerias alaealist tütarlast kiirabiautosse, mis toimetas lapse seejärel psühhiaatriakliinikusse. Hägustatud nägu konkreetsel juhul pole kindlasti piisav meede alaealise huvide kaitsmiseks ning erikoolides tehtava keerulise töö kahjustamata jätmiseks. Kolmapäeval avaldas "Reporter" täies pikkuses intervjuu alaealise erivajadustega õpilasega, kelle nägu oli küll hägustatud, kuid kõigile asjaosalistele äratuntav.

Käitumisprobleemidega lapsed on samuti hädas olevad lapsed nii nagu ka nälgivad või kodutud lapsed. Võimetus oma käitumist kontrollida pole nende laste puhul laiskus, mugavus või häbistamist vääriv pahelisus. See on nende erivajadus. Hädasolevat last demonstreerides teeme põhimõtteliselt sama kui jätaks mõne lapse nädalaks söömata ja siis püüaks pildile saada hetke, kui ta meeleheitlikult midagigi söödavat püüab leida. Pole olulist vahet, kas sellise meelheitel lapse nägu on hägustatud või mitte. Laps ei ole väikest kasvu täiskasvanu, isegi kui mõne kasvatuse eritingimusi vajava lapse väljanägemine ongi eakam. Laps on oma käitumisega täiskasvanute käitumise tagajärg.

Palume selliste teemade kajastamisel kaaluda avalike huvide (eelkõige alaealiste õpilaste huvide) ning meediahuvi või poleemilisuse vahekorda. Seda nii „objektil“ kui ka ajakirjandusliku kajastuse loomisel.

Ebaproportsionaalne, personaalne või poleemikale keskendunud kajastus kahjustab nii pedagoogilisi kui ka meditsiinilisi pingutusi. Arvestades teema tundlikkust ning õpilaste erilisi tingimusi, palume vältida säärastele teemadele detailse või lausa personaalse kajastuse andmist. Alaealiste ja laste intervjueerimise hea tava reeglid on selgelt sätestatud, muuhulgas sõnab ajakirjanduseetika koodeksi punkt 3.6, et lapsi tuleb üldjuhul intervjueerida või temast ülesvõtteid teha lapsevanema või lapse eest vastutava isiku juuresolekul või nõusolekul.

Toimetused on oma otsustes vabad. Mõistame meediakanalite huvi selliste juhtumite kajastamise vastu ega süüdista juhtumites meediat, küll aga ei saa me heaks kiita meedia sellist tegevust, mis kahjustab erivajadustega lapsi ja võib ärgitada neid meediatähelepanu tõttu uutele korrarikkumistele – paralleele saab tõmmata pommiähvarduste kajastamisega või kajastamata jätmisega. Palume käsitlustes, mille keskmes on lapsed ja noored – eriti sotsiaalsete, hariduslike ja psühholoogiliste erivajadustega noored – teha toimetuslikud otsused sügavalt kaalutletult: lähtudes eelkõige üldistest eetilistest põhimõtetest, meediaülestest hea tava kokkulepetest, mida on tõlgendatud viisil, et esikohal on laste turvalisus ja heaolu.


23. jaanuar 2014
ASN sai eeltoodud pöördumise ühena mitme meediaühingu seas

Jalus Esilehele Tagasi