Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

Avaliku Sõna Nõukogu kodukord

Kinnitanud
"Avaliku Sõna" ühingu
üldkoosolek 12.04.2006

I. Avaliku Sõna Nõukogu liikmed

1.1. Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) liikmed määratakse ühingu "Avalik Sõna" liikmete poolt vastavalt põhikirjale. ASN-i liiget delegeeriv ühingu liige kooskõlastab oma ASN-i liikme kandidatuuri enne määramist ASN-i esimehega (kes konsulteerib aseesimeestega). Esimehel on õigus jätta kandidaat motiveeritult kooskõlastamata (liikmeks määratav isik on ise rängalt rikkunud head ajakirjandustava vms). Selle otsuse saab ASN-i liiget määrav mittetulundusühingu liige vaidlustada ühingu üldkoosoleku ees, kelle otsus on lõplik.

1.2. Määratavate liikmete esindusnorm mittetulundusühingu "Avalik Sõna" põhikirja p.3.5.1. tähenduses on järgmine:
1.2.1. ASN-is on kokku kuni 17 liiget.
1.2.2. Meediaga otseselt seotud isikuid (ajakirjanikud, meediakanalite valdajad, nende organisatsioonide ja liitude esindajad, toimetuste töötajad) ei saa ASN-i koosseisus olla üle 10.
1.2.3. Kui kõik ASN-i liikmekohad on täidetud, siis saavad ühinguga hiljem liituvad mittetulundusühingu liikmed määrata oma esindaja ASN-i üksnes vabade kohtade tekkimisel. ASN-i liikmeks määramine toimub laekunud avalduste saabumise järjekorras.

1.3. ASN kontori kontaktandmed (postiaadress, telefoni ja faksi number, E-maili aadress jm.) peavad olema avalikustatud ja kättesaadavad kõigile.

1.4. ASN liikmed valivad endi seast ASN-i esimehe ja kaks aseesimeest lihthääleenamusega ASN-i täiskoosseisust.

1.5. ASN liikmete, esimehe ja aseesimehe volitused kehtivad üldreeglina kolm aastat arvates nende delegeerimisest ASN-i või valimisest esimeheks või aseesimeheks.
ASN esimehe, aseesimehe või ühingu "Avalik Sõna" liikme ettepanekul võib liikmete volitusi pikendada ning esimehe ja aseesimehe tagasi valida.

1.6. ASN-i liikmel, esimehel ja aseesimehel on õigus lahkuda ASN-st mõjuvatel põhjustel, teatades sellest ASN-le ja delegeerijale kirjalikult kaks kuud ette.
Lahkunud liikme asemele tuleb valida uus ASN liige kahe kuu jooksul arvates lahkuva liikme kirjaliku teate saamise päevast.

1.7. Ühingu "Avalik Sõna" liikmed võivad ASN-i koosolekutele saata täiendavalt ühe oma esindaja, kes osaleb istungitel sõnaõigusega.

II. Esimees ja vastutav sekretär

2.1. Vastutava sekretäri ja esimehe töö on tasustatavad ühingu "Avalik Sõna" liikmete poolt näidatud suuruses ja korras.

2.2. ASN esimehe ja aseesimeeste kohustusteks on:
2.2.1. ASN lahendite lõpliku sõnastuse kontroll ja allkirjastamine;
2.2.2. ASN esindamine avalikkuse ja mittetulundusühingu "Avalik Sõna" liikmete ees;
2.2.3. ASN tegevuse kohta selgituste andmine ja tegevuspõhimõtete teavitamine avalikkusele;
2.2.4. ASN istungi juhtimine;
2.2.5. laekuvate kaebuste eelläbivaatus ja vajadusel eelmenetluse korraldamine; 2.2.6. ASN jooksvate küsimuste lahendamine koos vastutava sekretäriga.

2.3. Vastutava sekretäri kohustusteks on:
2.3.1. ASN istungi protokollimine;
2.3.2. ASN-i asjaajamise korraldamine;
2.3.3. ASN lahendite vormistamine.

III ASN liikmete ja töötajate kohustused

ASN liige on kohustatud:
3.1. osalema ASN istungitel ning teatama aegsasti vastutavale sekretärile oma mitteosalemisest ja selle põhjustest;
3.2. teavitama ASN esimeest või teda asendavat aseesimeest ja mitte osalema istungil arutluses asjas, kus tal on otsene isiklik või organisatsioonihuvi.
3.3. mitte andma teavet ASN menetluses olevatest asjadest, mille kohta puudub lahend, samuti ASN teiste liikmete seisukohtadest konkreetses asjas. Sama kohustus kehtib vastutava sekretäri kohta.

IV. ASN liikme tagasikutsumise kord

4.1. ASN esimees teeb vastava liikme ASN-i koosseisu delegeerinud mittetulundusühingu "Avalik Sõna" liikmele ettepaneku ASN-i liige tagasi kutsuda järgmistel põhjustel:
4.1.1. kui liige on neljal järjestikusel korral põhjusetult puudunud ASN istungil ega ole teavitanud vastutavat sekretäri enda eemalviibimisest;
4.1.2. kui liige on tervislikel põhjustel puudunud neljalt järjestikuselt ASN istungilt ning kelle tervislik seisund ei ole esimehe poolt ettepaneku tegemise ajaks paranenud;
4.1.3. kes on kaotanud sideme teda delegeerinud ühingu "Avalik Sõna" liikmega;
4.1.4. kes asja arutamisel ei ole taandunud, kuigi tal oli otsene isiklik või organisatsioonihuvi;
4.1.5. rikkunud kodukorra punkti 3.3. nõudeid.

4.2. ASN-i liiget, kes on lahkunud ASN-i liikmeskonnast p. 4.1.1., 4.1.4. ja 4.1.5. märgitud asjaoludel, ei saa enam ASN-i koosseisu tagasi delegeerida.

V. ASN liikme õigused

ASN liikmel on õigus:
5.1. esitada oma ettepanekuid lahendi langetamiseks ja hääletada oma ettepaneku poolt. Kirjalikud seisukohad lisatakse protokollile;
5.2. valida esimeest ja aseesimehi ning olla ise valitud nendesse ametitesse;
5.3. teha kirjalikult ettepanek asja algatamiseks;
5.4. taotleda ASN eelmise istungi protokolli täpsustuste sisseviimist. Esitatud täpsustused tuleb esitada kirjalikult ja nende sisseviimise ostsutab esimees koos vastutava sekretäriga, kontrollides vajadusel eelmise istungi protokolli projekti aluseks olevaid märkmeid ja lindistusi.

VI. ASN lahendid

6.1. ASN lahend on:
6.1.1. tauniv, kui ajakirjanik või meediakanal on rikkunud head
ajakirjandustava või -eetikat;
6.1.2. vabastav, kui ei ole rikutud head ajakirjandustava või -eetikat.

6.2. ASN võib esitada meediapoliitilisi soovitusi.

VII. Asjade menetlemise kord

7.1. ASN on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled liikmed ja esimees või üks aseesimeestest, kes juhib istungit.

7.2. ASN menetleb asja kas kirjaliku pöördumise (kaebuse) alusel või enda initsiatiivil. Kaebuses peab olema näidatud kaebaja nimi ja aadress, teabevahend, mille kohta kaebus esitati, pöördumise põhjustanud materjali avaldamise (eetrisoleku) aeg, kaebuse motiivid. Kaebus peab olema riigikeelne. Kaebuse aluseks olevate võõrkeelsete väljaannete/saadete tekstidele peab olema lisatud tõlge riigikeelde.
ASN vaatab läbi kõik saabunud kaebused ja pöördumised ning otsustab, kas asi kuulub läbivaatamisele või mitte.
Enne täiskogule arutusele panemist vaatab kaebuse üle ASN esimees koos vastutava sekretäriga, selgitamaks, kas kaebus vastab ASN-i pädevusele, konsulteerides vajadusel ka aseesimeestega. Kui kaebus ei vasta ilmselgelt ASN-i pädevusele, lõpetab ASN-i esimees menetluse lahendita ning saadab sellekohase teate kaebuse esitajale. Kaebuse esitajal on õigus niisugune otsus protestida ning taotleda ASN-ilt uuesti kaebuse läbi vaatamist. Sellisel juhul arutab kaebust ASN-i täiskogu.
ASN esimees, aseesimehed ja vastutav sekretär võivad enne menetlust astuda samme konflikti lahendamiseks osapoolte lepitamise abil. Kui see ei anna ühe kuu jooksul soovitud tulemust, tuleb kaebus menetleda üldises korras.

7.3. ASN ei menetle asja, kui:
7.3.1. asi on juba kohtu või uurimisorgani menetluses;
7.3.2. asi ei vasta ühingu "Avalik Sõna" põhikirjas näidatud pädevusele;
7.3.3. asja või kaebuse materjalidest nähtub, et tegemist on õigusvaidlusega;
7.3.4. kaebusest ei nähtu, mille peale kaevatakse;
7.3.5. kaebuse sisu on ebatsensuurne või au ja väärikust riivava sisuga;
7.3.6. kaebus ja selle lisad on jäetud tõlkimata riigikeelde;
7.3.7. kaebus on anonüümne.

7.4. Punktides 7.3.1.-7.3.5. näidatud juhtudel informeerib ASN kaebuse esitajat kirjalikult põhjustest, miks menetlust ei algatatud.

7.5. Punktis 7.3.1 võib ASN teha erandi kohtu või uurimisorgani palvel. Punktis 7.3.6. võib teha motiveeritud erandi (kaebuse esitaja on võõrriigi kodanik, võõrkeelne tekst on ka tõlkimata kujul kergesti mõistetav ASN liikmete poolt vms).

7.6. ASN menetleb asju, mis on ASN-le saadetud hiljemalt kuue kuu möödumisel vastava materjali ilmumisest (eetrisolekust). ASN võib omal initsiatiivil menetleda ka varem avaldatud materjale.

7.7. Arutusele tuleva asja materjalid koos vajalike lisadega ja eelmise istungi protokolliiga saadab vastutava sekretär ASN liikmetele välja arvestusega, et liikmed saavad selle kätte vähemalt kuus päeva enne istungi toimumise päeva.

7.8. Iga ASN liige koostab kõigi arutusele tulevate asjade kohta omapoolse kirjaliku arvamuse, mis lisatakse ASN protokollile ja säilitatakse üks aasta.

7.9. ASN palub asja osalistelt (peatoimetaja, autor jt) kirjalikke selgitusi või vastulauseid. Asja saab menetleda ilma nimetatud selgituste ja vastulauseteta, kui mõni osapool on jätnud ühe nädala jooksul ASN-le arvestatavat põhjust näitamata vastamata. Vajadusel kutsub ASN asjaosalise või muu asjaga seotud isiku istungile ja küsitleb teda.

7.10. Istungi avab, seda juhib ja asja kannab ette esimees (tema eemalviibimisel aseesimees), hoidudes ettekande ajal oma arvamuse väljendamisest. Pärast asja ettekandmist esitavad teised ASN liikmed omapoolsed arvamused ning toimub küsimuse vaba diskussioon. Kõige lõpuks avaldab esimees oma arvamuse. Kui asja lahendi osas ollakse üksmeelsed, hääletamist ei toimu. Asja lahend pannakse hääletamisele, kui kas või ükski ASN liige seda nõuab. Häälte võrdsel lahknemisel on otsustav istungit juhtiva isiku hääl.
Vastutav sekretär osaleb istungil. Tema eemalviibimisel tehakse protokollimine ülesandeks ühele ASN kohalviibivatest liikmetest, kes vormistab protokolli lõplikult.

7.11. ASN istungi käik protokollitakse. Protokollis peavad olema kirjas osavõtjate nimed, arutatud asjad, peetud ettekanded, hääletamiste tulemused ja vastuvõetud lahendid.

7.12. ASN istungil ei tohi viibida kõrvalisi isikuid, välja arvatud istungi juhataja poolt osalema lubatud isikud (praktikandid, eksperdid jt).

7.13. Kui ASN liikmed ei ole asja menetlussevõtmise küsimuses või lahendamisel üksmeeles, lahendatakse asi esimehe ettepanekul avalikul hääletamisel, kus otsustab lihthäälteenamus, kui aga hääled jaotuvad võrdselt, siis on otsustav istungit juhtiva esimehe või aseesimehe hääl. ASN-i siseküsimuste lahendamisel on nõutav lihthäälteenamus ASN-i täiskoosseisust. Meediapoliitiliste soovituste tegemiseks on vajalik 2/3 täiskoosseisu poolthäältest.

7.14. Esimees ja tema asetäitjad osalevad omavahelisel kokkuleppel lahendi vormistamisel. Lahend tuleb vormistada kümne päeva jooksul arvates selle langetamisest istungil. Lahendit võib vormistada kauem, kui ettenägematutel asjaoludel on vaja täpsustada üksikasju või lahendi tekst vajab tõlkimist võõrkeelde. Lahendi vormistamine ei tohi niisugustel juhtudel kesta kauem kui neli nädalat. Kui selle ajaga ei ole võimalik lahendit lõplikult vormistada, tuleb asi saata jätkuarutelule ASN-i istungile.

7.15. Lõplikult vormistatud ja allakirjutatud ASN lahend saadetakse pärast selle vormistamist ühe tööpäeva jooksul antud asja osapooltele ning paigutatakse ASN-i koduleheküljele internetis.
Lahendid saadetakse ka mittetulundusühingu "Avalik Sõna" liikmesorganisatsioonide vahendusel viimaste liikmetele.

7.16. ASN istungi lõpus lepitakse kokku järgmise istungi toimumise ajas. Esimees võib koos vastutava sekretäriga istungi edasi lükata, kui ASN-i järgmiseks planeeritavaks istungiks ei laeku mitte üheski käsitletavas kaasuses asja lahendamiseks vajalikke vastulauseid ning menetluses pole ka muid küsimusi või asju. Sellisel juhul kooskõlastatakse ASN liikmete enamusega uue istungi aeg.

7.17. Asja menetlemise aeg ei tohi olla pikem kui kuus kuud, erandkorras aga mitte üle üheksa kuu.

VIII. Lahendite avalikustamine

8.1. Head ajakirjandustava rikkunud meediaväljaandel (-kanalil) võimaldatakse esmaavaldada ASN-i lahend 7 päeva jooksul (kui perioodilise väljaande ilmumistsükkel on pikem, siis hiljemalt teises järjestikuses numbris) lahendi kättesaamisest arvates muutmata kujul. Kui taunivat lahendit ülalmainitud tähtaja jooksul ei avaldatata, saadab ASN selle avalikustamiseks uudisteagentuuridele ja/või teistele meediakanalitele.

8.2. ASN võib loobuda lahendi üksikasjade avalikustamisest, kui see kahjustab üksikisiku eraelu ja see isik ei nõua lahendi avalikustamist.

8.3. Kaebus, vastulause (seletus) ja ASN lahend on avalikkusele kättesaadavad dokumendid, mille väljastamise korra kehtestab mittetulundusühingu "Avalik Sõna" juhatus. Nende avalikuks tegemisest võib loobuda punktis 8.2 nimetatud asjaoludel. Istungi protokollid ja muud menetlusdokumendid on avalikkusele kättesaadavad ASN esimehe määratud ulatuses.

8.4. ASN lahendid, mille vastu on põhjendatult eriti suur avalikkuse huvi, tehakse ajakirjanikele/toimetustele kättesaadavaks alljärgnevalt:
8.4.1. Fakt, kas lahend on vabastav või tauniv, kohe pärast lahendi tegemist.
8.4.2. Vabastava lahendi tekst kohe pärast selle allakirjutamist. Vabastava lahendi motiivistikku võib ASN esimehe määratud korras ajakirjandusele teatada lahendi langetamise järel.
8.4.3. Tauniva lahendi puhul informeeritakse ajakirjandust punktis 8.1 märgitud korrast, et taunitaval meediaväljaandel on esmaavaldamisõigus. Lahendi teksti võib ajakirjandusele välja anda punktis 8.1 märgitud tähtaja möödumisel. Samast ajast võib anda ka selgitusi lahendi kohta.

8.5. Avalikkusele annab konkreetse kaasuse kohta täiendavaid selgitusi ASN-i esimees. Kui esimees ei osalenud koosolekul, annab selgitusi koosolekut juhatanud aseesimees.

JalusEsileheleTagasivortex interactive media