Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 706
Registr. kuupäev 3.5.19
Kaebuse osapooled Väike-Maarja vallavolikogu liige S.Kesler valla infolehe suhtes.
Sisu valla infolehes artikli avaldamata jätmine ja selle ebapiisav põhjendamine
ASN lahend 17.6.19 Lahend: vabastav

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Väike-Maarja vallavolikogu liikme Sven Kesleri kaebust Väike-Maarja Infolehe kohta, et infoleht jättis märtsis 2019 avaldamata tema artikli „Väike-Maarja jõhvistumine”.

Kaebuse kohaselt ei ole toimetaja teda mitteavaldamise põhjustest teavitanud. Sven Kesler täpsustab, et kirjutas arvamusartikli päevakajaliste sündmuste kontekstis, mis toimusid lähiminevikus Jõhvi vallas ja Väike‐Maarja volikogu töös, leides, et Väike‐Maarja vallas toimuvad samalaadsed ebademokraatlikud
protsessid, mille eest vastutab lõppkokkuvõttes volikogu. Varem kirjutas kaebuse esitaja toimetajale: „Volikogu liikmena on mul õigus oma argumenteeritud arvamusele ja ka selle avaldamisele infolehes.” (25. aprill 2019).

Väike-Maarja Infolehe toimetaja Kristel Kitsing selgitas ASNile, et Sven Kesler on valimisliidu Terve Vald esindajana olnud aktiivne kirjutaja ja saatnud oma artikli pea igasse lehte. Infolehe eelmine toimetaja saatis kaastööd enamasti toimetuse kolleegiumi liikmetele hinnangu andmiseks, sest toimetaja arvates moonutas autor fakte. Kolleegiumi tänini kehtiva otsuse kohaselt avaldatakse Infolehes artikleid, mis ”toetuvad faktidele, ei solva ega sildista kedagi”. Kaasates Sven Kesleri ja vallavanema, töötas toimetaja Kitsing ametisse asudes välja infolehe hea tava, millega määratletakse vallalehe eesmärk, avaldamispõhimõtted, toimetaja õigused, kolleegiumi roll jm. Hea tava on kinnitanud lehe kolleegium, samuti heaks kiitnud vallavalitsus. Lisaks infolehe heale tavale juhindub toimetus Eesti ajakirjanduseetika koodeksist.

Viimase avaldamata jäänud kirjatöö kohta märgib toimetaja, et kõnealustest „probleemidest“ on Sven Kesler kirjutanud ka oma varasemates artiklites. Kõik teemad on korduvalt olnud käsitletud nii valla infolehes kui ka Virumaa Teatajas, samuti sotsiaalmeedias. Seetõttu ei nõustu toimetaja „päevakajalisuse“ argumendiga.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Väike-Maarja Infoleht ei ole rikkunud head ajakirjandustava. Varem on ASN käsitlenud samalaadset kohaliku omavalitsuse infolehe juhtumit kaasuses 644, milles väljendatud seisukohadest juhindub ASN ka praegusel juhul.

Ajakirjandusorganisatsiooni oluliseks tunnuseks on toimetuse autonoomia, mis tähendab, et väljastpoolt ei sekkuta avaldamisotsustesse (sh ei tee seda ASN). Toimetusvabadusega kaasneb toimetuse vastutus. Viimast ei saa olla, kui puudub esimene. Oma toimetamispõhimõtteid peab iga toimetus oma auditooriumile üksikasjalikult selgitama, mida toimetus on oma heas tavas ka teinud. Antud juhul võinuks ühise arusaamise tekitamiseks ja edasiste arusaamatuste vältimiseks anda autorile konkreetset tagasisidet tema käsikirja kohta, kuid selle mittetegemine ei ole siiski hea tava rikkumine.

ASNi hinnangul saab ajakirjanduseks pidada ka vallalehte, kui see järgib ajakirjanduslikku konventsiooni, s.h ajakirjanduseetika koodeksi p 1.2 põhimõtteid (kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist). Käesoleval juhul nähtub toimetaja vastusest, et toimetus on artikli avaldamise üle otsustamisel lähtunud toimetuse autonoomia põhimõtetest – sealjuures on välja töötatud infolehe hea tava ning juhindutakse ka ajakirjanduse eetikakoodeksist. Toimetuse autonoomia tavapärane rakendamine ei ole vastuolus hea tavaga. Kahetsusväärne on aga infolehe ja selle sisu kujunemine poliitilise vaidluse objektiks.

Ebaõige on ettekujutus, et põhiseaduslik sõnavabadus tähendab õigust olla vastuvaidlematult avaldatud olemasolevates meediaväljaannetes, eriti ex officio. Põhiseaduslik sõnavabadus aga lubab igaühel nt asutada oma väljaande.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi