Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 687
Registr. kuupäev 3.11.18
Kaebuse osapooled E.T. (lepingulise esindaja F. Luiksaare vahendusel) ajalehe Sakala kirjutiste „Sügiskünd kaotas viimase jälje. Oli tee, nüüd pole enam radagi“ (S.Koorep, 4.10.18) „Kõrvalehoidjate taktika“ (juhtkiri, 5.10.18) kohta.
Sisu väärväited, vaenuõhutamine juriidilise vaidluse ühe osapoole vastu, kritiseeritava ära kuulamata jätmine, ajakirjaniku isiklik sugulusseos ühe vaidluse osapoole ametiisikuga
ASN lahend 6.3.19 Lahend: tauniv
täpsustatud motivatsiooniosa pärast peatoimetaja vastulauset 21.3.19

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas E.T. (lepingulise esindaja F. Luiksaare vahendusel) kaebust ajalehe Sakala kirjutiste „Sügiskünd kaotas viimase jälje. Oli tee, nüüd pole enam radagi“ (Sigrid Koorep, 4.10.18) ja „Kõrvalehoidjate taktika“ (juhtkiri, 5.10.18) kohta.

Kaebuse kohaselt on nii neis kahes kirjutises kui ka nendega seonduvates varasemates Sakala neljas artiklis esitatud pikema aja jooksul ebatäpseid ja vääri faktiväiteid E.T. kohta, kes oli/on menetlusosaline kohtuasjades (tsiviil- ja haldusasi) seonduvalt kunagise põllutee kasutusõigusega, mis läbis kaebajale kuuluvat kinnistut. E.T. tegutses 2017. aasta sügisel oma põllumaad üles kündes heauskselt, lähtudes tsiviilasjas jõustunud kohtumäärusest, mida keegi ei vaidlustanud. Ajaleht on aga järgnenud haldusmenetluse ajal asunud vallavolikogu poolele. E.T.-le ei ole kahes viimatises kirjutises ega varasemates neljas artiklis nõuetekohaselt sõna antud ning vaidluse asjaolusid ei ole kirjutises asjakohaselt käsitletud.

Kaebuses märgitakse, et artikleid kirjutanud ajakirjaniku ema on kaua aega olnud seotud vallavalitsuse ja -volikogu tööga vallas, kus asub kaebuse esitaja kinnistu ja sellel vaidlusalune endine põllutee, ning on seega vallas avaliku elu tegelane. Kirjutiste avaldamise ajal oli vallavolikogu algatanud menetluse sundvalduse seadmiseks vaidlusalusele põlluteele, teinud sellekohase otsuse ja jätnud E.T. vaide rahuldamata. Sakala viimatiste kirjutiste ajal oli halduskohtu menetluses E.T. kaebus vallavolikogu sundvalduse seadmise otsuste tühistamiseks.

Sakala kirjutistes on kaebuse esitaja hinnangul lähtutud eeskätt valla seisukohtadest. Ilmunuga on tekitatud kaebuse esitajale, eakale E.T.-le, põhjendamatuid kannatusi – ta on pidanud pikka aega taluma tema kohta maakonnalehes avaldatud ebakohaseid väärtushinnanguid.

Sakala peatoimetaja Hans Väre selgitas ASN-ile, et E.T. on meelega olnud kättesaamatu nii ajakirjanikele kui ka vallavõimudele. Seetõttu ei ole saanud ka tema seisukohta ajalehes kajastada. Tegemist on suurt avalikku huvi pakkuva teemaga, sest maaomaniku käitumine mõjutab otseselt teiste inimeste elu.

Nii-öelda süüdistatava osapoole hoidumine suhtlemast ei tohi takistada ajakirjandusel oma ühiskonna valvekoera kohustuse täitmist. Ajakirjaniku ema ei ole peatoimetaja kinnitusel selles konfliktis huvitatud osapool, sest ajakirjaniku vanematel ega ühelgi teisel lähisugulasel ei ole kõnealuse tee läheduses ühtegi kinnistut ja seotus valla juhtorganitega ei tähenda, et ajakirjanikust tütar peaks hoiduma omavalitsusega seotud lugude käsitlemisest.

Vaadeldes kirjutisi, mille ilmumine jääb pöördumisest arvates viimase kuue kuu sisse, asus Avaliku Sõna Nõukogu seisukohale, et Sakala on rikkunud head ajakirjandustava.

Arutamata lähemalt mahukat kohtuvaidluste ja vallavolikogus toimunud haldusmenetluse faktoloogiat ja argumente nendes menetlustes, leiab ASN, et Sakala pole teemat kajastanud igakülgselt (nõue ajakirjanduseetika koodeksi punktist 1.2); toimetus ei ole kandnud hoolt selle eest, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon (p 1.4); tõsiste süüdistuste adressaadi, E.T. seisukohad on avalikkusele esitamata (p 4.2).

Käesoleval juhul olid E.T. seisukohad leitavad nii Tartu Maakohtu tsiviilasja nr 2-15-6081 toimikust (kohtumäärus 25.05.17) kui ka vallavalitsuse haldusmenetluse toimikust seoses vallavolikogu 20.12.17 otsusega nr 15 ja 21.03.18 otsusega nr 34 (sundvalduse seadmine E.T.-le kuuluval kinnistul asuvale teele). Käeolevas lahendis hinnatava kahe artikli kirjutamise ajal oli ajakirjanik vaieldamatult teadlik alates 16.05.18 Tartu Halduskohtu menetluses olevast haldusasjast nr 3-18-971, milles käsitleti E.T. kaebust vallavolikogu eelnimetatud otsuste tühistamiseks. Ajakirjanik märgib: „Tolle otsuse [vallavolikogu vaideotsuse] kaebas maaomanik kohtusse /…/, oma seisukohtadest on kohtule teada andnud nii vald kui maaomanik.“ („Sügiskünd kaotas viimase jälje. Oli tee, nüüd pole enam radagi“, 4.10.18).

Tulenevalt leiab ASN, et ajakirjanikul puudus otsene vajadus E.T.-ga kokku saada, sest E.T. seisukohad olid valla kasutuses seoses haldusmenetlustega ja ajakirjanikule kättesaadavad. Toimetuse hool pidanuks seisnema selles, et ei ilmuks ebatäpne, moonutatud või eksitav informatsioon ja kasutada saanuks vajadusel eeltoodud alternatiivseid allikaid. Ka kohtuvaidluste puhul ei ole ilmtingimata alati vajalik menetlusosalistega personaalselt kontakteeruda.

Oma esindaja väitel ei ole E.T. ajakirjandusega suhtlemisest keeldunud. Toimetus peaks sellistel puhkudel otsima allikale sobivaid suhtlusviise. Juhtkirjas E.T.-le antud hinnang, nagu ta hoiaks selgituste andmisest kõrvale, on selles tähenduses ebaõiglane. Vallavõimudega suhtles E.T. aga kohtumenetluse käigus.

Seejuures on üks kajastatava konflikti osapool – vallavõim – ametialases suhtes ajakirjaniku lähisugulasega: ajakirjaniku ema on vallavolikogu alalise komisjoni liige ning olnud pikka aega valla teenistuses. Vallaorganid olid aga otseselt viimase halduskohtuprotsessi osapooleks. Ka varasema tsiviilkohtuvaidluse käigus oli vallavalitsus E.T.-d vastustaval seisukohal. Kirjutised lähtuvad ennekõike vallavalitsuse ja -volikogu positsioonist, mistõttu koodeksi p 2.1 tähenduses võib olla tegu huvide konfliktiga, mis vähendab ajakirjaniku usaldusväärsust. Sellisest olukorrast, ka näilisest, peaks ajakirjanik hoiduma.

Kohus oli ASNile kaebuse laekumise ja selle lahendamise vahepeal langetanud halduskohtuvaidluses otsuse (haldusasi 3-18-971, 30.01.19), andes õiguse E.T.-le. Et ka varasemas tsiviilkohtuvaidluses sisuliselt sama asja üle jäi õigus E.T.-le, on Sakalas ilmunud etteheited olnud õigustamata. Samas on Sakala kohtuvaidlusi põhjustanud asjaolusid käsitlenud ühepoolselt, E.T. kahjuks. ASN nõustub kaebuse esitaja tundmusega, et talle on põhjustatud põhjendamatuid kannatusi.

Ühiskonna valvekoera rolli pidanuks Sakala täitma eelkõige, jälgides kriitiliselt vallavõimude tegevust (kohaldub koodeksi p 1.2). Halduskohtuotsusest (30.01.19) nähtub, et vallavõim on asja menetlenud seadusest mööda minnes. Juhtkirjas Sakala aga hoopis kiidab heaks „seaduse tagauste“ kasutamist.

Triinu Vernik,
aseesimees

JalusEsileheleTagasi