Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 685
Registr. kuupäev 14.9.18
Kaebuse osapooled Eesti Naistearstide Selts (juhatuse nimel Made Laanpere) artiklite kohta, mis avalikustavad kohtuistungi põhjal ohvri isikuandmeid:
Õhtuleht - "Politsei jõudis pekstud ja vägistatud naisele appi liiga hilja. Ta leiti tapetuna" (L.Vaksmann, 6.9.18); "Mis juhtus päeval, mil kurikamees mõrvas oma naistuttava?" (L.Vaksmann, 14.9.18);
Postimees - "Kurikamees nõudis leinaseisakut" (K.Reisenbuk, 7.9.18); "Kurikamees muutis mõrvaprotsessi järjekordseks palaganiks" (K.Reisenbuk, 14.9.18)
Sisu Vägivallaohvri isiklike andmete avaldamine moel, et see riivab inimväärikust
ASN lahend 6.3.19 Lahend: tauniv kõigi kirjutiste suhtes eeskätt hukkunud kannatanu identifitseerimise tõttu, sest see rikub privaatsust, kuid pole avalikes huvdes

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Naistearstide Seltsi (juhatuse nimel Made Laanpere) kaebust artiklite kohta, mis avalikustavad kohtuistungi põhjal ohvri isikuandmeid:
Õhtuleht – “Politsei jõudis pekstud ja vägistatud naisele appi liiga hilja. Ta leiti tapetuna” (Liis Vaksmann, 6.9.18); “Mis juhtus päeval, mil kurikamees mõrvas oma naistuttava?” (Liis Vaksmann, 14.9.18);
Postimees – “Kurikamees nõudis leinaseisakut” (Karel Reisenbuk, 7.9.18); “Kurikamees muutis mõrvaprotsessi järjekordseks palaganiks” (Karel Reisenbuk, 14.9.18).

Kaebuses püstitatakse küsimus, kas on eetiline avaldada intiimseid üksikasju mõrvatud inimese elu viimastest tundidest ja mõrva detailidest. Tegemist on seksuaalkuriteoga, mis elavate inimeste puhul rikub inimese informatsioonilise enesemääramise õigust kõige enam. Küsimusi tekitav on ka sündmuste esitus avalikkusele eeskätt läbi mõrvari suu.

Kumbki ajaleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et kõikide märgitud kirjutiste puhul on rikutud head ajakirjandustava.

ASN nõustub kaebuse esitajaga, et toime pandud kuriteo puhul on eeskätt lähtutud kohtualuse isiku käsitlusest. Kirjutistest nähtub, et süüalune püüdis kohtuistungit muuta palaganiks. Selle ajakirjanduslik võimendamine riivab kuriteo käigus hukkunu privaatsust. Hukkunu ei saa enam iseenda eest seista, mistõttu vajab teemakäsitlus ajakirjanikult erilist pieteeditunnet. Kaebusest nähtub, et hukkunul pole ka lähisugulasi, kes saaksid tema väärikuse eest seista.

Kohtuprotsess, mille käigus kuuldut kirjutised vahendavad, on olnud avalik. Samas ei ole kohturuumi avalikkus ja meediaavalikkus võrreldavad: meediakajastus võimendab iga esitatavat kohtus toimunu detaili nii auditooriumi osas kui ka ajas. Selles olukorras tuleb avalikku huvi kaaluda eriti hoolikalt.

Hinnates avalikku huvi käesolevas küsimuses, ei ole avalikkuse jaoks põhjendatud kuriteo nii detailse kirjelduse esitamine. Avalik huvi olnuks pigem keskendumine kohtuprotsessil ilmnenud üldisematele asjaoludele, näiteks, miks politsei saabumine viibis vm. Eeskätt rikub hukkunu privaatsust artiklis tema nime avalikustamine, mille suhtes puudub sellisel kujul põhjendatud avalik huvi. Ajakirjanduse eetikakoodeksi p 4.8. sätestab, et avaldades materjale õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest peab ajakirjanik kaaluma, kas asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see asjaosalistele põhjustada. Ohvreid üldjuhul avalikkuse jaoks ei identifitseerita.

Triinu Vernik,
aseesimees

JalusEsileheleTagasi