LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Võru volikogu revisjonikomisjoni esimehe Anti Paapi kaebust Võrumaa Teataja kirjutise “Võru IRLi juht: sotsiaaldemokraadid on linna lõhki laenanud” (intervjuu Tarmo Piirmanniga, 26.11.16) kohta.

Kaebuse kohaselt on kirjutises avaldatud kaebuse esitaja kohta tugevalt süüdistavaid väiteid, mis on ebaõiged. Nende tõelevastavust ei ole toimetus kontrollinud. Nii tõsised süüdistused vajanuksid kaebaja kohest kommentaari. Kaebuse esitaja märgib, et kahetsusväärselt võimaldab Võrumaa Teataja samade väidete korduvat esitamist, kuigi samas leheski on varasemalt esitatud selle kohta selgitusi.

Võrumaa Teataja peatoimetaja Kalev Annom selgitas ASNile, et tegemist ei olnud Võrumaa Teataja kirjutisega, vaid see oli IRL-i kontoris valminud erakonna leht. Peatoimetaja kinnitusel saab lugeja üheselt aru, et tegu oli IRL-i reklaamiga. Peatoimetaja mäletamist mööda kirjutas IRL-ile selle kohta vastuse ka Võru linnapea Anti Allas. Kalev Annomi hinnangul on kahetsusväärne, et revisjonikomisjoni esimees ei saa temaga ühe laua taga istuva inimesega volikogus suheldud.

Avaliku Sõna Nõukogu tõdeb, et tegemist on vastuolulise juhtumiga.

ASN nõustub, et suures plaanis võib olla lugejale arusaadav, et tegemist pole toimetuse materjaliga – neljaleheküljeline lisa asub klammerdamatuna põhilehe vahel ning sellel puudub Võrumaa Teataja kaubamärk. Probleemiks on siiski, et lisaleht on lõimitud Võrumaa Teataja numbriga, sellele tehakse sisuviide ajalehe esiküljel, kujunduses kasutatakse Võrumaa Teataja omaga äravahetamiseni sarnaseid kirjašrifte ning lisalehel ei ole märgitud, kellel lasub toimetusvastutus sisu eest.

Peatoimetaja selgitusest nähtub, et tegemist on olemuselt sisuturundusega ehk reklaamiga, mille suhtes ei ole kohaldatavad hea ajakirjandustava põhimõtted. Kaebuse esitaja viitab õigesti, et praegusel juhul ei ole toimetus rakendanud neid põhimõtteid, mida tuleks rakendada ajakirjanduses kellegi suhtes tõsiste süüdistuste esitamisel: esitada informatsioon igakülgselt (eetikakoodeksi p 1.2), kuulata ära kõik osapooled (p 4.2), pakkudes tõsiste süüdistuste esitamise korral kritiseeritavale kohese kommentaari võimalust (p 5.1). Toimetusel tuleb kriitilise materjali korral kontrollida informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust, isegi siis, kui materjali autoriks ei ole toimetuse töötaja (p 3.5).

Need põhimõtted ei ole rakendatavad reklaami suhtes. Küll aga peaks sel juhul kehtima reklaamiregulatsioon, mille kohaselt on isiku ja temaga seotu halvustamine keelatud. Igaüks võib poliitilises sisuturunduses kiita iseennast, aga mitte kritiseerida teisi. Selle järgimise eest lasub vastutus ühtmoodi nii tellijal, teostajal kui ka avalikustajal.

Ajakirjanduse eetikakoodeks ütleb, et ajakirjanduse üks peamine kohustus on kriitiliselt jälgida poliitilise (ja majandusliku) võimu teostamist (p 1.2). Poliitilise debati kommertsialiseerimine jätab õigustatud avaliku huvi teenimise funktsiooni tagaplaanile. Kuigi materjal seda eeldab, on ajakirjanduslik töö jäetud tegemata. Poliitilise debati esitamine sisuturunduse kujul ohustab ajakirjanduse püsimist autonoomse institutsioonina, millel on muu hulgas ühiskonna valvekoera funktsioon.

ASN mõistab, et eeskätt kohalikul ajakirjandusel on ajakirjanduse ärimudelite lagunemisel raske hankida eluspüsimiseks vajalikku raha ning seda püütakse saada ka riiklikult tagatud rahastusega erakondadelt. Selline äri aga kahjustab ajakirjanduse kui institutsiooni usaldusväärsust, mis omakorda mõjutab sissetulekuvõimalusi.

ASN leiab, et avalikus poliitilises kommunikatsioonis kehtivad printsiibid (kohalike valimiste eel eeskätt kohalikul tasandil) tuleks turunduse head tava silmas pidades mitmepoolselt kokku leppida, kaasates meediaväljaanded, kõik kohalikud poliitilised jõud ning kohalikud ettevõtted-asutused-organisatsioonid. Et soodustada tasakaalustatud kohalikku ja kogukondlikku arengut, on vaja sätestada, mil moel kampaaniad, aga ka analüüs ja dialoog toimuksid viisil, et avalikkus saaks võimalikult tõest, mitmekülgset ja tasakaalustatud teavet.

Avaliku Sõna Nõukogu seisukoht on, et Võrumaa Teataja on rikkunud ajakirjanduse head tava selles ulatuses, mis puudutab kommertssisu esitamist ajakirjandusliku sisu osana ja vormis. Ajaleht ei ole eraldi välja toonud, et tegemist pole toimetuse materjaliga.

Prof. Epp Lauk,
esimees