Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 640
Registr. kuupäev 4.8.16
Kaebuse osapooled Eesti Astroloogide Liidu asutajaliige A.Loopman Sirbi kirjutise "Sünniaja mõju elukäigule" (T.Sepp, 6.5.16) kohta.
Sisu põhjendamata süüdistused, vastulausest keeldumine
ASN lahend 19.10.16 Lahend: tauniv põhistamata süüdistuse osas

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Astroloogide Liidu asutajaliikme Argo Loopmani kaebust ajalehe Sirp kirjutise “Sünniaja mõju elukäigule” (Tuul Sepp, 6.5.16) kohta.

Kaebuse kohaselt sisaldub artiklis väide, et horoskoopide puhul on tegemist valetamise pealt raha teenimisega. Samas on kaebuse esitaja hinnangul artikli autori poolt tehtud järeldused meelevaldsed ja väärivad avalikku ümberlükkamist. Näiteks tõestab artiklis kirjeldatud Foreri efekt vaid, et inimesi on lihtne petta, kuid mitte, et astroloogid petavad inimesi. Kaebuse esitaja nendib, et astroloogia on küll vastuoluline valdkond, kuid legitiimne (leidub majanduse tegevusalade klassifikaatorite hulgas) ning avaliku süüdistuse esitamisel peaks esitama ümberlükkamatuid tõendeid. Toimetus vastulauset avaldamast keeldus.

Sirp ASNile oma seisukohta ei avaldanud. Kirjavahetuses autoriga märkis Sirbi tegevtoimetaja Lea Larin, et toimetus ei näe põhjust vastulause avaldamiseks, sest “artikkel põhines teadusuuringute tulemustel, millele ka ohtralt viidati”. Kaebuse esitaja väitel “ei tõesta aga ükski viidatud teaduslik uurimus ainsatki väidet, mida artikli autor esitab”. Toimetus soovitas kaebuse esitajal lisada artiklile kommentaar veebis.

ASN ei võta seisukohta horoskoopide olemuse suhtes, vaid analüüsib artiklit ja sellega seonduvat meediakriitilises võtmes. Küsimus on eeskätt selles, kuidas ühte või teist seisukohta esitatakse ning kas toimetus käitub seejuures avatult ja dialoogiliselt. ASNil puudub informatsioon, et horoskoopide koostajad ja avaldajad esitleks oma tegevusala tegelikkuse väljendusena, pigem on see aastakümneid olnud meelelahutuse valdkonda kuuluv literatuur. Seetõttu kõlab ülepingutatult ˛anri nimetamine “valetamiseks” ning on tajutav sel alal tegutsejatele põhjendamatuid kannatusi tekitavana (ajakirjanduseetika koodeksi p 1.5 tähenduses).

Ükski viidatud teadusartikkel ei tõenda kirjutise üldistavat väidet, nagu oleks horoskoopide näol tegemist “valetamise pealt rahateenimisega”. Samas on rohkete teadusartikliviidete abil loodud mulje, et see autori põhiväide on tõendatud. See on eksitav (p 1.4). Artikli fookus, et kehaliste vaeguste, iseloomu ja elukäigu kujunemispõhjused seisnevad pigem sesoonse arengukeskkonna faktorites, on usutavalt väljendatav ja diskussioonina tajutav ka ilma teravusi lisamata.

Avaliku Sõna Nõukogu asus ses osas seisukohale, et Sirbi toimetus ei ole käitunud kooskõlas hea ajakirjandustavaga.

ASNil puudub info, millist teksti kaebuse esitaja vastulausena avaldada soovis, kuid leiab, et vastulause ei ole toimiv hea tava meede terava üldistava arvamusväite korral, sest puuduvad faktivead ja tsitaadid, mida saaks parandada (p 5.2). Toimetus on autonoomne ja on mõistetav, kui ei soovi ajalehe veergudel avada laiemat järeldiskussiooni. Samas viitab eetikakoodeksi punktis 1.2 sätestatud avaldatava informatsiooni igakülgsuse nõue vajadusele avaldada mõistlikus mahus vastuarvamus kõneksolevale teravale seisukohale, mida ei ole artiklis tõendatud. Toimetus valib, kas avaldada kohe artikli juures näiteks arvamuskastike (kohaldades koodeksi p 5.1 analoogiat) või lühike järelkaja mõnes hilisemas numbris. Igal juhul pidanuks toimetus ette nägema, et selline väide tekitab pahameelt ja reaktsioone. Koostöös kaebuse esitajaga olnuks võimalik leida asjaosalisi rahuldav lahendus. Veebis kommenteerimise võimalus ei asenda avatust ja dialoogilisust.

Kahetsusväärne on, et Sirbi toimetus hoidus avalikkusele selgitamast oma toimetuspõhimõtteid. See nähtub käesoleval juhul ülilakoonilistest vastustest kaebuse esitajale, samuti selgituste mitteandmisest ASNile kui vabakonna organisatsioonile. Avaliku raha eest tehtavate ajakirjandusväljaannete otsustusprotsessid peavad olema aga eriti läbipaistvad ja avalikkusele selgelt kommunikeeritud.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi