Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 621
Registr. kuupäev 17.11.15
Kaebuse osapooled DeSheli Tallinna müügiesindus (personalijuht A.Kalinina isikus) ajalehe MK-Estonia kirjutise "Чемодан красоты" ("Ilukohver"; I.Melnikova, 21.10.15).
Sisu valeväited, mainekahju
ASN lahend 3.12.15 Lahend: tauniv

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas De Sheli Tallinna müügiesinduse (personalijuht Anastasija Kalinina isikus) kaebust ajalehe MK-Estonia kirjutise “Чемодан красоты” (“Ilukohver”; autor Inna Melnikova, 21.10.15) kohta.

Kaebuse kohaselt sisaldab artikkel ebatõeseid faktiväiteid ning on põhjendamatult kriitiline. Ajakirjanik tuli firmasse kliendina. Ta käitus ebaviisakalt ja agressiivselt ning suhtles labaselt ja solvavalt. Ajakirjanik keeldus talle pakutud tasuta protseduurist, asi piirdus vaid allergiatestiga, mida tehakse kohustuslikus korras enne protseduuri algust. Samas andis ajakirjanik hinnangu protseduurile ja nimetas tooteid “kahtlasteks segudeks”. Toodete kohta on firmal sertifikaadid, samuti on teostatud kontroll tervisekaitse poolt.

Artiklis tsiteeritakse sõltumatu õiguseksperdina jurist Andrei Vesterineni, kes varasemalt oli osalenud ühe tarbijapretensiooni lahendamisel ning reklaami eesmärgil õigustamatult avaldanud De Sheli kaubamärgi oma Facebooki-kontol. Kui De Sheli Tallinna müügiesindus taotles kaubamärgi kasutamise lõpetamist, esitas jurist – kaebusest nähtuvalt – kosmeetikafirmale ähvarduse, et nendega hakkab tegelema ajakirjandus (MK-Estonia).

MK-Estonia peatoimetaja Andrei Titov selgitas ASNile, et artikkel baseerub faktidel ja seotud isikute hinnangulistel seisukohtadel. De Shelile esitati kõikide oluliste detailide kommenteerimise võimalus. Lisaks sellele toodi artiklis välja kolmandate isikute arvamusi – teise kosmetoloogiakliiniku esindajalt ja tarbijakaitseametilt. Ajalehe käsutuses olid mitme naisterahva lood, kes külastasid antud firmat ja kelle pretensioonid selle ettevõtte vastu olid sarnased. Artikli kirjutamiseks valis ajakirjanik eksperimendi vormi, sest teisiti oli psühholoogiliselt usaldusväärsete argumentide hankimine võimatu.

Et artikli autor on 15-aastase tööstaa˛iga kogenud ajakirjanik, kes täitis oma tööülesandeid, pole toimetusel alust arvata, et ajakirjanik võinuks käituda ebakohaselt. Eksperimendi järel firmale esitatud 10 küsimusest vastas firma juht vaid osale.

Avaliku Sõna Nõukogu juhib tähelepanu, et oma lahendis ei anna ta hinnangut mitte De Sheli turundusvõtetele, vaid nende ajakirjanduslikule käsitlusele. ASN asus seisukohale, et MK-Estonia on rikkunud head ajakirjandustava.

Tarbijakaitselisest aspektist on turundus- ja müügivõtete ajakirjanduslik käsitelu kindlasti avaliku huvi objektiks. Auditooriumi harimine tarbijaõigustest on õigustatud. Probleeme tekitab viis, kuidas on teemat kajastatud. Ajakirjanik on valinud andmehanke meetodiks eksperimendi, mis ajakirjanduse eetikakoodeksi p 3.7 kohaselt on sisuliselt “ebaausate võtete kasutamine”. Ebaausaks võtteks on seejuures enda ajakirjanikuna tutvustamata jätmine, mida nõuab p 3.1. Koodeks lubab ebaausaid võtteid kasutada sellise informatsiooni hankimiseks, mida pole võimalik saada muul moel. Praegusel juhul ei nähtu artiklist informatsiooni, mida poleks olnud võimalik hankida muul moel. Samas on eksperimendi läbiviimine kaasa toonud vastastikused süüdistused ebakorrektses suhtluses, mille puhul on sõna sõna vastu ja tagantjärgi selgust luua pole praktiliselt võimalik.

ASN on ka varem (kaasus 570) märkinud, et ajakirjandusliku eksperimendi puhul tekib oht, et ajakirjandusväljaanne asub ise teostama teiste (vastava ala järelevalve) institutsioonide funktsioone, omamata selleks vajalikku kompetentsi. Loost ei nähtu, et konkreetse eksperimendi ettevalmistamisel ja analüüsil oleks kaasatud asjatundjaid tarbijakaitseametist või kodanikualgatuse korras tegutsevast tarbijakaitseliidust (-seltsidest). Tarbijakaitseameti isikustamata väited artiklis on üldised ega võimalda selgusele jõuda, mis on olnud neile esitatud kaebuste sisuks, kuivõrd need on olnud põhjendatud ning kuidas need lahenesid.

Meditsiinilisest aspektist on teema samuti lõpuni läbi uurimata. Siin võinuks olla asjakohased nt dermatoloogia õppejõudude või teiste samalaadsete akadeemiliste allikate kommentaarid. Ajakirjanduslikult pole kontrollitud De Sheli juhatuse liikme väidet artiklis, et “kõik tooted on sertifitseeritud”. Kaebuse esitaja märgib, et soovi korral saab klient sertifikaatidega ka tutvuda. Ajakirjanik võinuks seda teha. Samas väidab teise kosmeetikafirma (olemuselt konkurendi) aparaadikosmetoloogia spetsialist, et turul on ainukeseks sertifitseeritud nanokosmeetika tootjaks vaid üks Jaapani ettevõte. Ka seda väidet ei ole süvitsi kontrollitud, kuigi see seab De Sheli sertifitseerituse kahtluse alla. Kaebuse esitaja on märkinud, et neil on teostatud tervisekaitse kontroll. Selleski aspektis pole ajakirjanik uurimistööd teinud. On esitatud vaid kahtlus, et kallist kosmeetikat müüakse pettuse teel.

Artiklis refereeritakse interneti-arvamusi De Sheli agressiivsete turundus- ja müügivõtete kohta: et konsultandid jõhkrutsevad klientidega, suruvad oma toodangut peale praktiliselt hüpnoosi all ning seda kraami on pärast peaaegu võimatu tagastada. Samas nendib ajakirjanikki, et see käib Venemaa kohta. Eestis tegutseva firma kohta pole internetist hinnanguid esitatud, Venemaal väidetavalt toimuva turundustegevuse projitseerimine Eestis tegutsevale edasimüüjale ilma fakte esitamata on eksitav.

Küsitav on ka neutraalse õiguseksperdina kasutada inimest, kes on kajastatava firma (De Sheli) vastu esindanud klienti ning sattunud sellega seonduvalt firmaga konflikti.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi