Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 620
Registr. kuupäev 10.11.15
Kaebuse osapooled S. Kiin ajalehe Sakala kirjutise "Kiin ja Under muutuvas raamatukogus" (T.Sarv, 31.10.15) kohta.
Sisu Ühekülgne ja põhjendamatult negatiivne käsitlus, vastulause sisuline kärpimine
ASN lahend 3.12.15 Lahend: kogumis valdavalt vabastav - loos on taunitav põhjendamatu halvustamine, kuid ajakirjanik vabandas ja avaldati vastulause. Vastulause kärpimine ei toonud kaasa mõtte moonutust ega sisulisi väljajätteid. EAEK-ga on vastuolus, et ajakirjanik avaldas vastulause juures oma kommentaarid.

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Sirje Kiini kaebust ajalehe Sakala kirjutise “Kiin ja Under muutuvas raamatukogus” (Tiina Sarv, 31.10.15) kohta.

Kaebuse kohaselt oli artikkel pealiskaudne ja põhjendamatult negatiivne kajastus positiivsest kultuurisündmusest (Marie Underi biograafia venekeelse väljaande kinkimine Viljandi linnaraamatukogule ja teose tutvustamine). Kohe esitatud vastulause ilmus alles nädal hiljem oluliste sisuliste kärbetega ja avaldati koos Tiina Sarve kommentaaridega, milles esitati küll osaline ja poolik vabandus, kuid korrati negatiivseid ja vastuolulisi hinnanguid kaebuse esitaja doktoritöö kohta. Sellele järgnenud uut vastulauset ajaleht ei avaldanud.

Sakala peatoimetaja Hans Väre võtab selgituses ASNile omaks, et lõik, mille kohaselt tuleneb Kiini töö Underi käsitlemisel osaliselt kasumi teenimise soovist, on käsitletav eksimusena, mille pärast autor palus Sirje Kiinilt vabandust artiklis “Õhtulehe pealkirjast kaugemale vaadates” (7.11.15), milles lisaks on selgitatud varem ilmunud hinnangute tagamaad. Samas oli Sirje Kiini vastulausena saadetud tekst ebaproportsionaalselt pikk. Toimetus pidas siiski vajalikuks Sirje Kiini tekst avaldada, kuid seda tuli lühiduse huvides veidi kärpida. Sealjuures ei olnud tegemist “sisuliste kärbetega”. Üks Sirje Kiini vastuväide puudutab väidet, mida algses loos ei olnudki. Tiina Sarve kommentaar lisati põhjusel, et Sirje Kiin seab korduvalt kahtluse alla Tiina Sarve pädevuse. Viimasel põhjusel jäi avaldamata ka teine vastulause, mis kordas esimest ega sisaldanud faktivigade parandusi.

ASN asus seisukohale, et erinevad toimingud selles kaasuses pälvivad erineva hinnangu.

Esmalt ilmunud uudisloos oli teemaks Underi venekeelse biograafia üleandmine-tutvustus Viljandi linnaraamatukogus. Muu hulgas viskab aga autor teksti vahele väited, et Kiini “mammutmonograafia on pälvinud põhjendatult kriitikat ja kõikvõimalikud muud tema koostatud Underi väljaanded lõhnavad kohati äri järele”. Nende väidete asjakohasust on raske mõista – need ei seondu kuidagi artikli fookusega. Suuresti on tegu ebaprofessionaalse tööga, hea ajakirjandustavaga on see vastuolus eeskätt põhjusel, et ajakirjanik tekitab uudistekstis isiklike subjektiivsete hinnangute andmisega põhjendamatuid kannatusi (ajakirjanduse eetikakoodeksi p 1.5). Uudis ja arvamus pidanuks olema eraldatud (p 4.1). Esitatud kriitika võis kaebuse esitaja jaoks negatiivselt tajutavaks muuta ka tegelikult neutraalseid kirjeldavaid lauseid.

Ajakirjanik ja peatoimetaja on selle eksimuse omaks võtnud ning ajakirjanik on palunud hilisemas loos vabandust. See väärib tunnustust.

ASN nõustub peatoimetaja väitega, et Sirje Kiini vastulausena saadetud tekstid ei olnud vastulaused ajakirjanduse eetikakoodeksi (p 5.2) tähenduses. Eetikakoodeksi järgi parandatakse vastulausega materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate. Vastulauseks ei saa nõuda rohkem ruumi, kui oli kasutada kriitikaks. Tunnustamist väärib toimetuse otsus avaldada esimene reaktsioon pikemalt – eetikakoodeksi tõlgendus ei ole alati täht-tähelt rakendatav, nagu näiteks käesoleval juhul, kui algsesse teksti visatud umbmäärane kriitiline remark vajas laiemat kontekstilist äraseletamist.

Et aga olemuslikult oli tegu vastulausega, pälvib taunimist ajakirjaniku kommentaar selle juures. Sellega ei väida ASN, et kultuuriajakirjanikul poleks õigust avaldada mis tahes kultuurinähtuse suhtes oma avamust. Eetikakoodeksi printsiip on siiski, et vastulause avaldatakse ilma toimetuse kommentaarita. Selle põhimõtte sisu on, et ei ajakirjanik ega toimetus saaks oma positsioonist lähtuvalt jätta enda sõna viimasena domineerima. See peaks kehtima ka olukorras, kui tehniliselt on vastulause mahukam, kui defineerib eetikakoodeks. Nagu nähtub teise vastulause esitamise faktist, tekitati kommentaariga sisuliselt täiendavaid põhjendamatuid kannatusi, mis pole algse uudisloo sisu ja eesmärgiga proportsioonis. Vabandus jäi kommentaari varju. Praegu valas avaldatu konfliktile vaid õli tulle.

Esimese vastulause kärpimise ja teise avaldamata jätmise osas leiab ASN, et Sakala ei ole rikkunud head ajakirjandustava. Kärped ei ole moonutanud teksti sisu. Kahel puhul on lühiduse huvides kärbitud faktiväidete detailsust (palju nimesid) ning ühel puhul ära jäetud vastuväide väitele, mida algses loos tegelikult ei olnud. Teise vastulause osas nõustub ASN, et see sisuliselt kordas esimest.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi