Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 601
Registr. kuupäev 6.2.15
Kaebuse osapooled Eesti Loomakaitse Selts (M. Mälli isikus) TV3 saate „Looduslik valik“ 3. osa kohta (2.2.15).
Sisu loomahukkamise näitamine
ASN lahend 4.6.15 Lahend: vabastav

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Loomakaitse Seltsi (hädajuhtumite projektijuhi Maaja Mälli isikus) kaebust TV 3 saate “Looduslik valik” (2.2.15) kohta, milles näidati ellujäämiskursusel osalevaid poliitikuid.

Kaebuse kohaselt näidati saates vuttide tapmist, mis ei olnud kooskõlas loomakaitseseadusega. Lindude tapmist detailselt ei näidatud, küll oli see kaude aimatav. Kaebuse kohaselt “ei jäänud muljet, et linde oleks eelnevalt uimastatud”. Eesti Loomakaitse Seltsi seisukohast on võimalik, et loomade hukkamine võis sattuda ka laste teadvusvälja: lapsed suudavad saates nähtut hukkamisprotsessiga seostada. Kaebuse esitaja väidab: “TV3 käitumine, eriti seaduse rikkumisele õhutamise valguses, ei olnud Eesti Loomakaitse Seltsi meelest eetiline.”

Saate tootjafirma OÜ Pimik juhatuse liige Siim Sillamaa selgitas ASNile, et vuttide tapmist ei olnud vaatajale näha, näidati vaid tumendatud üldkaadrit. Lisaks esitas saate jutustaja vaatajatele hoiatuse: “Eelseisvad kaadrid võivad lastele ja nõrganärvilistele ebasobilikud olla.” Saates näidatud ellujäämiskursust viisid läbi ja juhendasid nii osalejaid kui ka võttegruppi MTÜ Estlander instruktorid. Enne vuttide tapmist tolles saates uimastas linnud löögiga pähe MTÜ Estlander instruktor Erki Vaikre. Saatetegijad ei pidanud vajalikuks vuttide uimastamist vaatajatele näidata. Erki Vaikrel on kaitseliitlasena ja ellujäämiskursuste korraldajana asjakohased teadmised ja praktilised oskused põllumajandusloomade tapmisel. Samuti eelnes vuttide tapmisele põhjalik instruktaa˛ Martin Helmele ja Mihhail Korbile, kes vutid tapsid. Martin Helmel olid varasemast põllumajandusloomade tapmisega seotud teadmised ja oskused. Nimetatud asjaolu kinnitab ta saates ka ise.

OÜ Pimik leiab, et loomakaitseseaduse kohaselt on looma tapmine keelatud siis, kui füüsiliselt samas ruumis või kohas viibib alaealine, ega laiene vaadeldavale juhtumile, telesaatele. Võtteplatsil ei viibinud ühtegi alaealist isikut. Kui alaealine suudab saates toimunut seostada hukkamisprotsessiga, teab ta ka seda, et meie ühiskonnas tapetakse loomi toiduks. Saatetegijate hinnangul oleks alaealistele teistsuguse mulje kujundamine silmakirjalik.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et kõnealuses TV 3 saates ei ole rikutud head tava.

ASN on kaasuse 358 puhul varem väljendanud seisukohta, et taunitav on piinamise ja tapmise esitlemine meelelahutusena. Kõnealuses saates niisugust meelelahutuslikku taotlust ASN ei tähelda. Saates kujutatud ellujäämiskursustel on tavapärane ka ekstreemne toidu hankimine ja käitlemine. Inimese toitumist silmas pidades on tapmine toidutegemise eesmärgil õigustatud ning selle avalikus ruumis käsitlemine ei tohiks olla tabu. Saates ei ole lindude tapmist näidatud (see on tajutav vaid kontekstiliselt) ning emotsionaalselt häiriva konteksti ees on saates vaatajatele esitatud sellekohane hoiatus.

Loomakaitseseaduse nõuete täitmise osas puudub ASNil otsustuspädevus. Pole põhjust kahelda tootjafirma väidetes, et kõnealune episood teostati vastutustundlikult ja asjatundjaid kaasates. OÜ Pimik selgitustest nähtub, et Eesti Loomakaitse Seltsi palvel uuris loomakaitse seaduse järgimist vaadeldavas saatesarjas ka Veterinaar- ja Toiduamet, kuid väärteomenetlust ei alustanud.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi