Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 570
Registr. kuupäev 22.7.13
Kaebuse osapooled Dr Heiki Kapp MK-Estonia kirjutise "Столичный женский врач ставит пациенткам выдуманные страшные диагнозы" (K.Nikulina, 10.7.13) kohta.
Sisu Põhistamata süüdistused, mainekahju
ASN lahend 17.9.13 Lahend: tauniv

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas dr. Heikki Kapi kaebust ajalehe MK-Estonia kirjutise “Столичный женский врач ставит пациенткам выдуманные страшные диагнозы” (Pealinna naistearst paneb patsientidele hirmuäratavaid valediagnoose) (Ksenia Nikulina, 10.7.13) kohta.

Kaebuse esitaja leiab, et teda kui 29-aastase kogemusega arsti süüdistatakse asjatundmatult, haigusjuhtumite ja diagnoosidega tutvumata ning ekspertarste küsitlemata. Arsti endaga ei räägitudki. Loos esitatud põhjendamatud süüdistused on kahjustanud kaebuse esitaja mainet arstina.

MK-Estonia peatoimetaja Andrei Titov selgitas ASNile, et toimetus otsustas kontrollida kõnealuse arsti kohta käivaid kuulujutte eksperimendi abil. Peatoimetaja väitel näitaski eksperiment, et tegelikult täiesti tervele inimesele määras dr Kapp antibiootikumiravi. Teise arsti juures tehtud analüüsid aga näitasid, et ravi polnud vajalik. Selle valgusel ei pea peatoimetaja adekvaatseks ka Medicumi selgitusi, sest need lähtusid eeldusest, et diagnoos oli pandud õigesti. Arstilt endalt selgituste küsimise asjus märkis peatoimetaja, et dr Kapile esitati küsimused Medicumi juhtkonna kaudu, kuid Medicumi juhatus otsustas vastata vaid ise.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et MK-Estonia on rikkunud head ajakirjandustava.

ASNi hinnangul seisneb rikkumine selles, et ajakirjandusväljaanne on asunud ise teostama teiste (vastava ala järelevalve) institutsioonide funktsioone, omamata selleks vajalikku kompetentsi. Meditsiiniteenuste kvaliteedi ajakirjanduslikuks uurimiseks tuleks esmalt küsida, kas ja kuidas toimivad meditsiiniteenuste kvaliteedi kontrolli riiklikud institutsioonid (nt. terviseamet). Käesoleval juhul on muljepõhiselt reprodutseeritud anonüümse allika arvamust, et talle pandi “kohutav diagnoos”. Sealjuures on peakirjas üks väidetav kogemus üldistatud üldtendentsiks, kuigi artikkel ise sellist järeldust ei võimalda. Konkreetse eksperimendi ettevalmistamisel ega analüüsil pole kaasatud asjatundjaid – ei teisi sama ala arste ega meditsiinikvaliteedi komisjoni. Loost ei selgu, millal ajaliselt toimusid eksperimendi raames tehtud kaks meditsiinilist läbivaatust (mis seab kahtluse alla tulemuste võrreldavuse) jne.

Arvestatud pole meditsiinilise diagnostika võimaluste ja printsiipidega. Üleüldse puudub põhjus järelduseks, et teema avamisel oli eksperiment (sisuliselt ebaausate võtete kasutamine ajakirjanduse eetikakoodeksi p. 3.7 tähenduses) informatsiooni hankimiseks möödapääsmatu. Selle kõige baasilt on esitatud arsti kohta hinnanguid, mis otseselt kahjustavad tema ametialast reputatsiooni.

ASN taunib läbi viidud ‘ekperimendiga’ seoses ka ajakirjaniku-poolset ebaausate võtete kasutamist: artiklist nähtub, et ajakirjanik esitas dr. Kapi poole pöördumisel oma tervise kohta ka eksitavaid andmeid (valud). Samas on just haige kaebused üks olulisemaid aluseid diagnoosi panemisel.

Uuriv ajakirjandus, mille eesmärgiks on võimukasutuse kontrollimine, on nõudlik valdkond, kus petmine, igas mõttes korrektselt tõendamata faktid ning liigulatuslikud üldistused ei ole moraalselt õigustatavad, sest need kõik võivad tekitada põhjendamatuid kannatusi. Ajakirjanduse vastutus peab juba uurimisküsimuste püstitamise hetkest olema teadlikult suur.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi