Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 561
Registr. kuupäev 21.3.13
Kaebuse osapooled Relika Roostalu ETV saate "Peatnägija" lugude (23.1.13, 30.1.13, 13.2.13; R.Kagge) kohta
Sisu Valeväited, ühepoolne kajastus, eraelu kahjustamine, mainekahju
ASN lahend 18.4.13 Lahend: vabastav

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Relika Roostalu kaebust ETV saate “Peatnägija” lugude (23.1.13, 30.1.13, 13.2.13; R.Kagge) kohta.

Kaebuse kohaselt ei võta lood arvesse tegelikke asjaolusid ning jätavad kajastusest välja olulisi detaile (varasema omaniku tegevus), tekitavad põhjendamatuid kannatusi ning rikuvad eraelu puutumatust. Kaebuse esitajat käsitletakse lugudes süüdlasena enne sellekohast kohtuotsust ning talle ei ole lugudes sõna antud. Kaebuse esitaja arvates on saates rikutud järgmisi ajakirjanduseetika koodeksi punkte: 1.4, 1.5, 2.1, 3.2, 3.5, 3.7, 4.1, 4.2, 4.4, 4.8, 4.9. Lisaks leiab kaebuse esitaja, et tema ameti nimetamine ei ole asjakohane.

ERRi juhatuse esimees Margus Allikmaa vastas ASNi päringule, et Relika Roostalu on esitanud arvukalt kaebusi, kuid ERRi hinnangul puudub neil alus: ““Pealtnägija” meeskond on valinud eetrisse minevaid materjale väga hoolikalt koostöös meie juristide ning eetikanõunikuga. /…/ Oleme Reelika Roosalu juhtumit avalikult käsitledes käivitanud protsessi, mille tulemusel võib paraneda üürniku ja omaniku vahelisi suhteid korraldav õiguslik raamistik. Aluse sellisele lootusele annab probleemi jätkuanalüüs kirjutavas meedias ning arutelud Riigikogu õiguskomisjonis ja Justiitsministeeriumis.” Selgituse kohaselt on kaebuse esitaja varasemalt vaidlustanud saadete vormi ja isikuandmete avaldamist, keeldunud kommentaaridest ja üritanud saatesse kaasata asjasse mittepuutuvaid isikuid.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et ERR ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

Saadetes on esile toodud keerukas probleem ning lugude seerias on teemat järjest enam üldistatud. Teemakäsitlus on vaieldamatult avaliku huvi objektiks. Samas üldisi probleeme esitab ajakirjandus läbi konkreetsete lugude.

ERRi materjalidest ja saadetest ilmneb, et kaebuse esitaja oli valmis oma kommentaari andma vaid teatud eeltingimustel (nõudes materjali fookuse muutmist), mida ASN ei saa pidada hea tavaga kooskõlas olevaks. Kaebuse esitaja esindaja (Reet Vokk) seisukohad on “Pealtnägija” lugudes edastatud. ASNile esitatud kaebusest ega kaebuse esitaja poolt teistele meediakanalitele (Nt TV 3 uudistele, 25.1.13) antud intervjuudest ei nähtu asjaolusid, mille kajastamata jätmine põhjustanuks “Pealtnägija” ajakirjandusliku materjali sisulisi moonutusi. Puudub ka informatsioon, et kaebuse esitaja oleks lugude ilmumise järel soovinud vastulausega parandada avaldatud materjalis esinevaid faktivigu ja tsitaate (ajakirjanduseetika koodeksi p 5.2).

ASN on seisukohal, et esimeses “Pealtnägija” loos (23.1.13) on eluaseme esimese omaniku (tegelikult kinnisvaraarendaja) väidetesse suhtutud vähese allikakriitikaga, mistõttu tema roll Relika Roostalu tegevuse motiivide mõjutajana jääb avamata. ASN mõistab ka, et kaebuse esitajal ja loos usutletud esimesel omanikul on lahendamata vaidlusküsimusi. Samas ei ole see tekitanud taunimisväärset eetikarikkumist ega andnud kaebuse esitajale konfliktipoolena alust avaldamiseelselt nõuda ajakirjandusliku materjali fookuse muutmist. Ajakirjandusliku raamistamise käigus tuleb toimetusel paratamatult teha teema raames valikuid (s.h fokuseerimisega) ja konkreetsel lool oli fookuseks valitud, miks vastselt eluaseme soetanud pere ei saa sisse kolida, samas kui üürilepinguga ruume kasutanud kaebuse esitajal oli uute omanikega lahendamata õiguslikke ja rahalisi küsimusi. ASNil puudub põhjus toimetuse valitud fookust sobimatuks pidada. Iga looga on kasvanud ajakirjandusliku materjali üldistav analüütiline komponent ning kogumis esitab “Pealtnägija” tugevalt avalikku huvi pälvivat informatsiooni – mis muu hulgas on algatanud õigusloomelisi jm protsesse ühiskonnas.

ASN ei jaga kaebuses esitatud seisukohta, et ajakirjanikud on tegutsenud huvide konflikti tingimustes (koodeksi p 2.1) uute omanike esindajatena. ASN hindab võttegrupi tegevust uude hoonesse sisenemisel ajakirjandusliku vaatlusena, milles ajakirjanik ei ole tegevust initsieerinud ega muul moel mõjutanud. Juriidiliste hinnangute andmiseks puudub ASNil pädevus.

Eraelu puutumatuse küsimuses lähtub ASN ajakirjanduse eetikakoodeksi p 4.9: inimese eraelu puutumatust rikkuvaid materjale avaldatakse vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles inimese õiguse privaatsusele. ASNi hinnangul on kaebuse esitajast kõneldud mahus, mis on avaliku huvi tähenduses mõistlik. Selles kontekstis on asjakohane ka kaebuse esitaja ameti nimetamine, sest see on otseselt seotud kajastatava juhtumiga ning näitab tema kui konfliktiosalise pädevust käimasolevas vaidluses (kinnisvaramaakler osalisena kinnisvara üürivaidluses).

Kaheldamatult tekitab mis tahes negatiivne meediakajastus kannatusi, kuid ASN on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kaebus esitajale tekitatud põhjendamatuid kannatusi, sest lugudest ilmnevad asjaolud kinnitavad, et avalikkusel on tõesti vaja seda informatsiooni teada (koodeksi p 1.5).

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi