Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 551
Registr. kuupäev 12.11.12
Kaebuse osapooled Jaanus-Juhan Illend Delfi Rahva Hääle kirjutise "Anna teada, kas sina või mõni su tuttavatest põeb diabeeti? Kirjuta oma kogemustest ja võida glükomeeter!" (12.11.12) kohta
Sisu üleskutse avaldada inimeste delikaatseid isikuandmeid
ASN lahend 14.2.13 Seisukoht
Probleemi pole, kui kellegi terviseandmeid loata ei avaldata. Puuduvad andmed, et kellegi terviseandmeid oleks avaldatud.

SEISUKOHT

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Jaanus-Juhan Illendi kaebust Delfi Rahva Hääle kirjutise “Anna teada, kas sina või mõni su tuttavatest põeb diabeeti? Kirjuta oma kogemustest ja võida glükomeeter!” (12.11.12) kohta.

Kaebuse esitaja väidab, et pealkirjas sisalduvat üleskutset ei saa käsitleda mitte kuidagi teisiti kui seaduserikkumisena.

Delfi ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Eesti Diabeediliidu president Ulvi Tammer-Jäätes kommenteeris ASNile, et ravimifirma peaks alati oma turunduskommunikatsioonis arvestama niisuguse üleskutse tagajärjel tekkida võiva üksikisiku privaatsuse riivega.

Avaliku Sõna Nõukogu käsitleb vaadeldavat pöördumist meedia kvaliteeti puudutava debati osana ning sellest tulenevalt sõnastab oma seisukoha üldisemana.

ASNi hinnangul on mitmesuguste haigustega toimetulekut puudutavad lood, milles inimesed räägivad oma kogemustest, terviseajakirjanduses levinud ning täidavad kindlat positiivset eesmärki: kogemustevahetuse korras aidatakse üksteisel toime tulla katsumustega, mis igaühele eraldivõetult on kurnav nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Enda ja eriti oma lähedaste kogemuste vahendamisel tuleb siiski kõigil – nii jutustajal, meediakanalil kui ka infovoo sponsoril – lähtuda põhimõttest, et kellegi informatsioonilise enesemääramise õigus ei saaks kahjustada ning et ei riivataks kellegi privaatsust. Inimene ise oma haigusest rääkides peab alati kaalutlema, missuguse enda kohta käiva info avalikku levi ta soovib ning kuidas võib täna jagatud isiklik kogemus avalikuks jääva informatsioonina mõjutada teda viie või kümne aasta pärast. Oma lähedastest avalikkusele pajatades peab alati olema nende informeeritud nõusolek. Alati on oma kogemustest võimalik rääkida anonüümselt, asjaosalisi identifitseerimata, sest kogemuslugude puhul on oluline eeskätt kogemus ise, mitte sellega seotud isikud.

Meediaorganisatsioonidel on alati põhjust tähele panna ajakirjanduse eetikakoodeksi p. 4.6: andmeid ja arvamusi konkreetsete inimeste tervisliku (nii vaimse kui füüsilise) seisundi kohta ei avaldata, välja arvatud juhul, kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui niisuguste andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi. Avalikkuse tähelepanu tuleks isikuandmekaitselistele asjaoludele juhtida juba lugude kogumise faasis ja üleskutset avaldades ning neid põhimõtteid lugude avaldamisel järgida ka ise, veendudes muu hulgas, et inimese nõusolek oma terviseandmete avaldamiseks oleks antud informeeritult. Eesmärk peaks olema, nagu sõnastab eetikakoodeksi p. 1.5, et kellelegi ei tekitataks põhjendamatuid kannatusi.

Ühelauselisest kaebusest ei nähtu käesoleval juhul, et kellelegi oleks vaadeldava kampaania käigus kahju tekitatud. Puuduvad ka muud andmed, et üldse oleks avaldatud kellegi delikaatseid isikuandmeid. Üksnes üleskutse avaldamine, s.h läheneva maailma diabeedipäeva kontekstis, ei ole vastuolus hea ajakirjandustavaga.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi