Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 491
Registr. kuupäev 21.12.10
Kaebuse osapooled Olev Tomson Postimehe artikli “Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin” (N.Niitra, 23.9.10) kohta
Sisu Põhjendamatute kannatuste tekitamine ja kurjategijana käsitlemine enne sellekohast kohtuotsust
ASN lahend 24.1.11 Lahend: tauniv

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Olev Tomsoni kaebust Postimehe artikli “Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin” (Nils Niitra, 23.09.2010) kohta.

Kaebuse esitaja leiab, et teda on käsitatud süüdi olevana enne, kui tema kohta oleks jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Ajakirjanik teadis, et kaebaja ei ole isegi kahtlustatav, kuid käsitas kaebajat artiklis siiski süüdi olevana, loetledes kuriteoteates esitatud sündmusi (asjaolusid) seoses kaebaja tegevusega ühistu juhatajana. Kaebuse esitaja väitel puudus kõnealuse teema käsitlemiseks avalik huvi. Kui ajakirjanik oleks soovinud artiklis rõhutada ainult uurimisasutuse ja prokuratuuri aeglast tööd kriminaalasja menetlemisel (1,5 aastat, kellelegi kahtlustust esitamata), poleks olnud vajadust siduda lugu kaebuse esitaja isikuga. Kaebuse esitaja kinnitusel tekitati talle artikliga põhjendamatuid kannatusi.

Postimehe ajakirjanik Nils Niitra selgitas ASNile, et nimetatud artiklis on korduvalt märgitud, et käsitletavas juhtumis ei ole siiani kellegile kahtlustust ega süüdistust esitatud. Postimees ei ole soovinud kellegi mainet kahjustada. Lugu põhineb Tõrva Tarbijate Ühistu juhatuse poolt esitatud kuriteoteadetel ja allikate jutul. Lugeja saavat sellest aru, et ajakirjanik ei käsita kedagi süüdi olevana. Postimees on ajakirjaniku kinnitusel seisukohal, et artikli puhul on tegemist õigustatud avalikku huvi vääriva teemaga, milles käsitleti kohalikku elu puudutavaid teemasid: Valgamaa ühe suurema tööandja juhi võimalikud seadusvastased teod; prokuratuuri liiga aeglane kriminaalasja menetlemine, mida on raske mõista kuriteoteate esitajatel; esialgsele kuriteoteatele lisatud uued episoodid. Igasuguse kriitika avaldamine kaebaja käitumise kohta langeb kokku avalikkuse informeerimise vajadusega ja on seega õiguspärane.

Avaliku Sõna Nõukogu vaatles kõnealust artiklit kaebuses tõstatatud aspektist (EAEK p 4.4) ning asus seisukohale, et Postimees on rikkunud head ajakirjandustava.

Esmalt käsitleb ASN vaidluse lahendamisel kasutatavaid mõisteid ja lühidalt kriminaalmenetluse seadustikus sätestatut.

1. Ajakirjanduseetika koodeksi p 4.4 kohaselt ei või ajakirjandus inimest käsitada kurjategijana enne sellekohast kohtuotsust. See lause väljendab süütuse presumptsiooni. Koodeksis kasutatud sõna “kurjategija” on rahvakeelne väljend. Süütuse presumptsioon (KrMS § 7 lg 1) tähendab seda, et kedagi ei käsitata kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Eeltoodust tulenevalt kasutab ASN vaidluse lahendamisel edaspidi sõnade “kurjategija” ja “sellekohase kohtuotsuse” asemel sõnu “süüdi olev” ja “süüdimõistev jõustunud kohtuotsus”.
2. Süütuse presumptsioonist tulenevalt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust (KrMS § 7 lg 2).
3. Menetlejatel on menetlusosaliste õiguste tagamise kohustus, sealhulgas kohustus tagada kahtlustatavale ja süüdistatavale reaalne võimalus ennast kaitsta (KrMS § 8 lg 2).
4. Menetlejateks on uurimisasutus, prokuratuur ja kohus (KrMS § 16 lg 1). Menetlusosalisteks on kahtlustatav, süüdistatav ning nende kaitsjad, kannatanu, tsiviilkostja ja kolmas isik (KrMS § 16 lg 2).
5. Kriminaalmenetlust alustab uurimisasutus või prokuratuur, kui selleks on ajend ja alus (KrMS § 193 lg 1). Kriminaalmenetluse ajendiks on kuriteoteade ja aluseks on kuriteo tunnuste sedastamine kriminaalmenetluse ajendis (KrMS § 194).
6. Kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile (KrMS § 195 lg 1).
Teade, milles isikut süüstatakse kuriteos, on kuriteokaebus (KrMS § 195 lg 2).
7. Kohtueelses menetluses kogutakse tõendusteavet. Uurimisasutus (politseiasutus) ja prokuratuur selgitavad kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud (KrMS § 211). Uurimisasutuse ametnik koostab kohtueelse menetluse kokkuvõtte (KrMS § 153).
8. Prokurör koostab süüdistusakti (KrMS § 154) juhul, kui ta pärast kriminaaltoimiku tutvustamist on veendunud, et kriminaalasjas on kogutud vajalikud tõendid (KrMS § 226 lg 1). Prokuratuur saadab süüdistusakti kohtusse ja süüdistatavale (KrMS § 226 lg 2).
9. Pärast kohtulikku uurimist teeb kohus otsuse (KrMS § 309):
(1) Kohtuotsus võib olla õigeksmõistev või süüdimõistev.
(2) Õigeksmõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtulikul arutamisel ei ole tuvastatud kuriteosündmust ega kuritegu või kui ei ole tõendatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav või kui prokurör on süüdistusest loobunud.
(3) Süüdimõistev kohtuotsus tehakse, kui kohtuliku arutamise tulemina on tõendatuks tunnistatud, et kuriteo on toime pannud süüdistatav.

OTSUSE PÕHJENDUS

ASN leiab, et vaatlusalust artiklit avaldades on rikutud eetikakoodeksi punkti 4.4, mille kohaselt ei või inimest käsitada süüdi olevana enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist. Postimehe artikli pealkiri “Tarbijate ühistust sai juhataja rahamasin”, on kindlas kõneviisis ja kaebajat süüstav. Artikli pealkirjaga on lugejale loodud arusaam, et artiklis kirjutatu on tõestatud. Artiklis kajastatakse uurimisasutusele esitatud teadet (kuriteokaebust; vt p 6), milles kaebajat süüstatakse kuriteos, ja mille kohta uurimisasutus ei ole veel kogunud tõendusteavet ega selgitanud kaebajat õigustavaid või süüstavaid asjaolusid (vt p 7). Selline kuriteokaebus on pelgalt vihje, väide, arvamus või oletus, mis annab tegutsemiseks ajendi uurimisasutusele, kuid mille avalikustamine vaidlusaluses artiklis rikub süütuse presumptsiooni. Tõendamata väidete esitamine artiklis ja nende seostamine kaebaja isikuga kahjustab kaebaja mainet.

Süütuse presumptsioonist tulenevalt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust (vt p 2). Artiklis heidetakse kaebajale ette, et ta ei soovinud Postimehe ajakirjanikuga rääkida ega süüdistavaid väiteid kummutada. Süütuse presumptsioonist tulenevalt oli kaebajal õigus ajakirjanikule seletuse andmisest keelduda. Kaebaja vähene soovlikkus ajakirjandusele selgitusi anda oli õigustatud ja sellest ei saa teha järeldust kaebaja süülisuse kohta. Tõendusteavet kogutakse uurimisasutuse poolt kohtueelses menetluses (vt p 7).

ASN leiab, et kuigi ajakirjandus teenib avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta (EAEK p 1.2), ei teeni vaidlusaluses artiklis avaldatud tõendusteabeta süüstava kuriteokaebuse avaldamine eeltoodud eesmärki. Avalikkus ei saanud artiklist tõest, ausat ja igakülgset teavet. Küll aga tekitas ajakirjandus oma tegevusega kaebajale põhjendamatuid kannatusi. Kaebaja suhtes süütuse presumptsiooni rikkumine ei ole vabandatav ajakirjandusvabadusega.

ASN nõustub kaebaja seisukohaga, et kriitikat seoses kuriteokaebuse pikaleveninud menetlemisega uurimisasutuses ei olnud põhjust siduda kaebaja isikuga.

Triinu Vernik,
aseesimees



JalusEsileheleTagasi