Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 469
Registr. kuupäev 12.7.10
Kaebuse osapooled M* ETV saate "Pealtnägija" lõigu (13.1.10) kohta
Sisu Mitte-igakülgne kajastus ja põhjendamatute kannatuste tekitamine meediaga suhtlemisel kogenematule inimesele
ASN lahend 15.11.10 Lahend: vabastav

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas M*-i kaebust ETV saate “Pealtnägija” lõigu (autor Mihkel Kärmas, 13.1.2010) kohta, milles kõneldi paljulapselise pere keerukatest elutingimustest.

Kaebuse kohaselt kasutas võttegrupp ära tema kogenematust meediaga suhtlemisel ning saates näidati peret halvustavalt ja levitati tõele mittevastavat infot, näidates perega seonduvat poolikult ning moonutatult. Saade kahjustas pere mainet ja heaolu ning tekitas edaspidiseks palju ebameeldivusi ja takistusi, näiteks töökoha leidmisel. Palveid lugu mitte eetrisse lasta (või vähemalt käsitleda peret anonüümsena) ning taotlusi vastulauseks ETV ei rahuldanud. Taotlusele isegi vastatud. Avaldatud lugu põhjustas halvustavaid hinnanguid nii kommentaariumides kui ka foorumites.

Ajakirjanik ASNile oma seisukohta ei avaldanud. ERRi juhatuse liige Hanno Tomberg jättis kirjas ASNile sisulised selgitused andmata, tuues põhjenduseks, et ERR “kuulub Pressinõukogu koosseisu”. Tema kinnitusel vastulause võimaldamiseks ERRi eetikanõunik alust ei näinud. Kaebuse esitaja ja Mihkel Kärmase vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et juba tegema asutud lugu ei pidanud toimetus võimalikuks avaldamata jätta, sest esineb piisav avalik huvi, mis seisneb suurpere trööstitus olukorras ja sotsiaalsüsteemi suutmatuses peret aidata. Teemat aga ei saa esitada ühepoolselt, st küsimata teiste osapoolte kommentaari. Samuti ei saa kujunenud olukorda vaadata lahus varasematest probleemidest. Samas otsustas toimetus katta kinni kõik laste näod, neid mitte nimetada ega tsiteerida. Samuti ei identifitseerita loos elukohta ega esitata muid lapsi tuvastada aitavaid detaile.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et ERR ei ole saatelõigu tegemisel rikkunud head ajakirjandustava.

Saatelõigust nähtub, et Kaebuse esitaja ise pöördus “Pealtnägija” poole, et oma probleemid avalikustada. Ajakirjanik märgib õigesti kirjas kaebuse esitajale, et konfliktolukorras peab ajakirjanduslik käsitlus olema igakülgne (EAEK p 1.2) ja kuulama ära kõik osapooled (p 4.2.).

Materjali puhul ilmneb avalik huvi ning toimetus on mõistlikult reageerinud kaebuse esitaja avaldamiseelsele pöördumisele, hägustades saates laste näod ning mitte avaldades täpseid andmeid laste ja kogu pere kohta.

Avaliku Sõna Nõukogu peab vajalikuks rõhutada inimeste enesevastutust juhtumitel, kui nad kutsuvad meedia appi oma probleeme lahendama. Konfliktse teemaga ajakirjanduse poole pöördumisel peaks inimene sellega arvestama, et ajakirjandusel on kohustus uurida konflikti igakülgselt. Ajakirjandus ei saa ka olla niivõrd konkreetse inimese eestkostja, kuivõrd peab vaagima probleemi avalikkuse jaoks olulistest aspektidest. Teisalt, kui inimene otsustab oma elust ajakirjanikule rääkida ning oma kodu ja peret näidata, siis informatsioonilise enesemääramise õiguse ja sõnavabaduse aspektist ei saa teda piirata, välja arvatud näiteks alaealiste kaitseks. Avaldatud materjal jääb aga edaspidi avalikkuse kasutusse ning selle edasist käsitlemist nii meedias kui ka sotsiaalvõrgustikes ei saa hiljem mõjutada ei inimene ise ega ka teemat kajastanud meediaväljaanne. Inimene ei saa ka üldjuhul intervjuud enam “tagasi kutsuda” pelgalt sellepärast, et loos leiavad kajastamist ka konflikti teiste osapoolte seisukohad – juba antud intervjuu kuulub tavapäraselt ajakirjanikule.

ASN leiab ka, et taotlus vastulauseks ei ole põhjendatud, sest kaebuse esitaja on saanud loos ammendavas mahus sõna, vastulause käsitleb loo põhifookust silmas pidades kõrvalist ning avab mitmes küsimuses uue diskussiooni, mis omakorda vajaks kõigi asjaosaliste ärakuulamist.

Samas tekib õigustatud küsimus, miks ERRi ajakirjanduseetika nõuniku otsust, et kaebuse esitaja vastulause taotlus pole piisavalt põhjendatud, ei ole vastulause taotlejale selgelt kommunikeeritud. Ka ei leidu ERRi veebiküljel vastavat eetikanõuniku otsust. ERRi dokumendiregistrist ei nähtu, et kaebuse esitaja vastulause taotlus oleks üldse registrisse kantud. Seega pole selge, kes ja kuidas seda menetles.

Prof. Epp Lauk,
esimees

_________________________
M* - kaebuse esitaja taotlusel oleme tema nime veebiarhiivist kustutanud (19.01.2015).

_________________________
Eesti Rahvusringhäälingu lahendijärgne täiendav selgitus
9.2.2011, nr 1.1-7/111-4


ASNi 15.11.2010 lahendis M*-i kaebuse kohta kirjutasite, et Teile jäi selgusetuks, kes ja kuidas M*-i vastulause taotlust lahendas, kuna Te ei leidnud seda ERR avalikust registrist. Kirjavahetus M*-iga on registreeritud sarja Auditooriumi tagasiside, mis ei ole nähtav avalikus veebis (Avaliku teabe seadus § 35 lõige 1 punkt 11- kiri sisaldab delikaatseid isikuandmeid). Avalikus veebis on nähtav ERRi kirjavahetus ASNga, kaasaarvatud 03.08.2010 saadetud M*-i kaebus (kiri nr 1.1-7/111). Ülevaade kaasusest on err.ee lehel ajakirjanduseetika nõuniku rubriigis ilma M*-i nimeta, et hoida ära võimalikku kahju tema lastele: http://www.err.ee/sisu.aspx?s=29&a=791, nõukogu jaoks tehtud ettekande osana.

Lugupidamisega

Kristel Markii
Administratsiooni assistent
Eesti Rahvusringhääling

JalusEsileheleTagasi