Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 428
Registr. kuupäev 17.9.09
Kaebuse osapooled Emmanuil Ilgisonis Õhtulehe kirjutise “Masu ajal mehele? Aga palun - 150 krooni tund!” (K.Pauts, 6.8.09) kohta.
Sisu ebaausate võtete kasutamine, loata tehtud foto avaldamine
ASN lahend 20.10.09 Lahend: tauniv

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Emmanuil Ilgisonise kaebust Õhtulehe kirjutise “Masu ajal mehele? Aga palun - 150 krooni tund!” (Katrin Pauts, 6.8.09) kohta.

Kaebuse kohaselt on artikli juures ja ka esileheküljel avaldatud foto kaebuse esitajast, mille tegemiseks ega avaldamiseks ajakirjanik vaatamata korduvale küsimisele luba ei saanud. Foto on tehtud eemalt selja tagant pettuse teel saavutatud kohtumise ajal ajakirjanikuga. Kaebuse esitaja soostus pika pealekäimise järel ise andma avaldamiseks ühe oma foto, kuid artikli juures ilmus siiski ka loata tehtud foto. Hilisematele pretensioonidele toimetus üldjuhul ei vastanud.

Õhtulehe peatoimetaja Väino Koorberg teatas ASNile, et ei pea võimalikuks selgitusi anda, sest Õhtuleht on end “allutanud Pressinõukogu jurisdiktsioonile”. Toimetuse seisukohta selgitas kaebuse esitajale uudiste osakonna juhataja Jaan Väljaots. Tema sõnul tehti pilt avalikus linnaruumis, kus pildistamist ei saa keelata. Toimetus arvestas kaebuse esitaja sooviga mitte teha portreefotot. “Samas oli foto vajalik, toomaks selgust, milline inimene ikkagi peitub (küllaltki ebatavaliste) kuulutuste taga, mille juurde on lisatud palju erinevaid fotosid,” kirjutas Jaan Väljaots kaebuse esitajale. Uudiste osakonna juhataja nentis, et tavaliselt on inimesed ja firmad, kes lisaks kuulutustele ka lehelugudega lisareklaami saavad, sellega pigem rahul kui rahulolematud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Õhtuleht on rikkunud head ajakirjandustava.

Vaadeldava uudisloo juures ei ole nii suurt avalikku huvi, et see õigustaks isiku informatsioonilise enesemääramise õiguse rikkumist. Ebatavalisena tunduva kuulutuse avaldamine ei muuda kuulutuse avaldajat avaliku elu tegelaseks ega aruandekohuslaseks avalikkuse ees. Kaebuse põhjustanud loo tegemisel kasutas ajakirjanik mitmel viisil ebaausaid võtteid, kuritarvitades oma võimu ja võimalusi, samuti inimese kogenematust meediaga suhtlemisel. Ebaausaid võtteid lubab ajakirjanduse eetikakoodeks kasutada vaid juhul, kui avalikkusel on tingimata vaja konkreetset teavet saada ning muul moel pole võimalik seda teavet hankida. Käesoleval juhul ei ole täidetud kumbki nõue, mille puhul võiks ebaausate võtete kasutamine kaalumisele tulla. Selles aspektis artikkel pigem rahuldab avalikku uudishimu.

Igal inimesel on õigus otsustada, mil määral ja moel ta enda kohta informatsiooni avaldab ning oma eraelu piiritleb. See hõlmab ka õigust lubada või keelata ennast pildistada. Pildistamist ei õigusta ka ülesvõtte tegemine eemalt ja selja tagant, seda enam et see on tehtud ajakirjandusliku kontakti käigus. ASN ei väida, et igasugune avalikus ruumis pildistamine toob automaatselt kaasa informatsioonilise enesemääramise õiguse rikkumise. Eetikaprobleemi põhjustab pildi avaldamisega kaasnev kontekstualiseerimine: käesoleval juhul inetult naeruvääristaval viisil, samas kui pildistatav ei teadnudki enda pildistamisest ning tal puudus võimalus enda õiguste aktiivseks kaitsmiseks.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi