Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 421
Registr. kuupäev 29.6.09
Kaebuse osapooled Eesti Arstide Liit silmaarst Ene Malva nimel Õhtulehe kirjutise „Arst kihutas ränga silmavigastusega patsiendi minema“ (K.Pauts, 19.6.09) kohta.
Sisu EAEK p-de 1.4 ;3.2; 3.3; 3.5; 4.2; 4.11 rikkumine
ASN lahend 23.9.09 Lahend: tauniv

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Eesti Arstide Liidu peasekretäri Katrin Rehemaa kaebust (silmaarst Ene Malva nimel) Õhtulehe kirjutise “Arst kihutas ränga silmavigastusega patsiendi minema” (K.Pauts, 19.6.09) kohta.

Kaebuse järgi on kirjutises avaldatud arst Ene Malva kohta faktiväiteid, mis ei vasta tegelikkusele ning on oma iseloomult arsti kutsealast tegevust silmas pidades tema mainet raskelt kahjustavad, kuna tegelikkusele mittevastavate faktiliste asjaoludega ja sisu ning vormi tõttu halvustavate väärtusotsustustega manipuleerides on väikelinnas praktiseeriva arsti suhtes kujundatud negatiivne hinnang.

Eksitav on kaebuse esitaja hinnangul ka pealkiri, sest silmaarst Malva ei keeldunud patsienti ravimast, vaid visiidi vormistuseks oli vajalik patsiendi isikutunnistus.

Kuigi arikkel ilmus ligi nädal aega pärast sündmust, ei pidanud artikli autor vajalikuks
kindlaks teha, kas ja kui tõsiselt oli patsiendi silm vigastatud. Sellest minnakse artiklis lihtsalt mööda. “Samas aga heietatakse kaebuse esitaja hinnangul provotseerivalt ja erinevate meditsiinitöötajate vastandlike arvamustega manipuleerides ja neid üksteisega vastuollu asetades vältimatu abi mõiste üle,” öeldakse kaebuses. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 kohaselt käsitletakse vältimatu abina tervishoiuteenust, mida tervishoiutöötaja osutab olukorras, kus abi edasilükkamine või selle andmata jätmine võib põhjustada abivajaja surma või püsiva tervisekahjustuse. Patsiendil ei olnud ränka silmavigastust – seda tõendab kaebuse esitaja kinnitusel asjaolu, et kiirabi ei viinud teda silmakliinikusse, kus raskeid silmavigastusi ravitakse. Ka patsient ise ei pöördunud peale traumat silmakliinikusse ega nädala jooksul pärast trauma saamist isegi oma elukohajärgse silmaarsti vastuvõtule.

Staa˛ikat silmaarsti Ene Malvat halvustav on kaebuse esitaja hinnangul artiklis esitatud väide, et arst sattus Õhtulehe küsimuste peale hüsteeriasse. Mõiste “hüsteeria” on meditsiinilise iseloomuga ja tähistab närvihaigust, haiguslikku ülitundlikkust. Sellise diagnoosi panemise pädevust ajakirjanikul ei ole ja sellist seisundit dr Malval ka ei olnud.

Kaebuse kohaselt on antud artikli ettevalmistamisel kuritarvitatud arsti kogenematust meediaga suhtlemisel. Toimetus ei ole kontrollinud informatsiooni tõesust ja allikate usaldusväärsust, samuti ei ole ära kuulatud kõiki konflikti osapooli. Et arst konkreetse patsiendiga ei kohtunud ja temaga suhtles registraator, pidanuks ajakirjanik vestlema ka registraatoriga. Arst palus ajakirjanikult isiklikku kohtumist asjaolude põhjalikumaks selgitamiseks, kuid ajakirjanik soostus suhtlema vaid telefonitsi.

Õhtuleht ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Õhtuleht on rikkunud head ajakirjandustava.

Avaliku Sõna Nõukogu nõustub valdavas osas kaebuse esitaja väidetega. Pealkiri on eksitav ega ole ka artiklis esitatud faktidega põhistatud. ASNil puuduvad protsessuaalsed võimalused faktiliste asjaolude ülekontrollimiseks, küll aga märgib ASN, et ajakirjanik on patsiendi räägitut edastanud ebakriitiliselt ning süüdistatavaid osapooli ära kuulanud mitteneutraalselt (arst) või jätnud selle olulises osas (registraator) tegemata. Praktikas on tavaline, et kriisisituatsiooni mäletab asjaosaline (patsient) oluliselt erinevana, võrreldes tegelikult juhtunuga. Seetõttu peab ajakirjanik erilise vastutustundega suhtuma sündmustiku rekonstrueerimisse.

Taunitav on ka juhtumi manipuleeriv seondamine ajakirjaniku poolt vältimatu abi osutamisele esitatavate nõuetega, sest on alust kahelda käsitletava juhtumi kvalifitseerumises vältimatut abi vajava ravijuhuna. Samuti pole osa kommentaare vältimatu abi osutamise kohta antud hinnanguna konkreetsele juhtumile.

Kuigi ka meditsiiniteenuste osutamise kvaliteet kuulub nende valdkondade alla, mille suhtes on õigustatud ajakirjanduse teravam tähelepanu, puudub vajadus teha seda konflikti osapooleks sattunud meditsiinitöötajate suhtes tigedalt ja ründavalt, süüdistusi kergekäeliselt esitades. Asjakohaste faktide olemasolul saab põhjendatud kriitikat esitada viisil, mis asjaosalisi ei alanda ega tekita neile põhjendamatuid kannatusi.

Dr Malva nõude põhjendatust reporteriga isiklikult kohtuda on ASNil raske hinnata, sest see on poolte kokkuleppe küsimus ning suhtluse üksikasju on tagantjärgi keerukas selgeks teha.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi