Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 403
Registr. kuupäev 9.1.09
Kaebuse osapooled M.V. ajalehe Nelli Teataja kirjutise "Reformierakonna endine aktivist viidi vägisi hullumajja" (K.Sepik, 2.1.09)
Sisu info avaldamine ilmselge haigusjuhtumi kohta, kahju tekitamine isikule ja omastele
ASN lahend 19.02.09 Lahend: tauniv

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas M.V. kaebust ajalehe Nelli Teataja kirjutise “Reformierakonna endine aktivist viidi vägisi hullumajja” (Karol Sepik, 2.1.09) kohta.

Kaebuse järgi on artiklis avaldatud informatsioon isiku kohta, kes põeb psüühikahaigust ja kelle suhtes on kohtuotsusega rakendatud sundravi. Artikkel avaldab eraelulisi ja delikaatseid andmeid, sealhulgas tõele mittevastavaid (luululisi) väiteid nii loo peategelase kui ka tema pereliikmete kohta, ning tekitab sellega neile olulist moraalset kahju. Kuigi loo peategelane on enda kohta teavet avaldanud vabatahtlikult, siis ei võimalda kaebuse esitaja väitel loo peategelase haigusseisund tal adekvaatselt hinnata meediakajastuse tegelikke tagajärgi. Palved säästa loo peategelase pereliikmeid avalikkuse tähelepanust jättis Nelli Teataja toimetus täitmata.

Nelli Teataja peatoimetaja Anne-Mari Alver selgitas ASNile, et artikkel põhineb loo peategelase avalikul veebipäevikul. Peatoimetaja väitel on ka psühhiaatrilise diagnoosiga inimestel õigus rääkida oma kogemustest ning kaitsta oma põhiõigusi. Vaadeldavas kaasuses soovis loo peategelane peatoimetaja kinnitusel end kaitsta ema püüete eest tunnistada ta teovõimetuks. Muu hulgas oli peatoimetaja hoiatanud loo peategelast meediakajastuse võimalike tagajärgede eest. Kaebuse esitajale pakkus peatoimetaja aga kohese kommentaari võimalust, millest too loobus.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Nelli Teataja on rikkunud head ajakirjandustava.

ASN järeldab ajalehe vastusest, et toimetus oli teadlik loo peategelase psüühikahaigusest ning kohtu motivatsioonist tema sundravile saatmiseks. Sellest johtuvalt pidanuks toimetus ka mõistma, et konkreetse loo peategelase puhul ei kehti informatsioonilise enesemääramise põhimõte. Haiguse sümptomaatika juurde kuulub arstide kinnitusel muu hulgas enese afišeerimise vajadus, mida toimetus pidanuks arvestama. Arstide ja kohtu materjalidest nähtub selgelt, et loo peategelane ei vajanud kaitset mitte ema, vaid pigem iseenda eest.

Toimetus on lugejaid eksitanud ka peategelase varasemat parteilist aktiivsust esile tuues. Selline rõhuasetus (eriti loo pealkirjas) suunab lugeja küsima, kas pole äkki tegu nõukogude ajast tuntud viisiga poliitiliste teisitimõtlejate tasalülitamiseks. Samas artikkel sellesuunalisi tõendeid ei paku.

Loo peategelane ei ole avaliku elu tegelane (poliitilise või majandusliku võimu omamise tähenduses), mistõttu puudub kaalukas avalik huvi, õigustamaks informatsiooni edastamist tema vaimse seisundi kohta.

Kuigi kogu ajalehes avaldatud materjal pärines loo peategelase veebipäevikust (blogist), oleks toimetus pidanud hoolikalt kaaluma selle materjali usaldusväärsust ja taustaolusid, millega seoses see oli loodud. Allikakriitika esimene reegel on kindlaks teha, mis asjaoludel üks või teine dokument on sündinud ja kuidas need asjaolud mõjutavad usaldusväärsust. Antud juhul on Nelli Teataja lugejaid eksitanud ja lisaks põhjustanud juhtumiga seotud isikutele moraalseid kannatusi.

Veebipäevikus avaldatu oli küll avalikult kättesaadav, kuid veebipäevik on avalikkusele vähem nähtaval kui aktiivselt turundatud ajaleht. Samas konkreetne lugu oli ajalehe kaaneposteri teema. Ajakirjanduskultuuriliselt eristab blogi ajalehest toimetatuse puudumine. Seega ei saa avalikkusele vähetuntud isiku blogis avaldatud materjale võrrelda ajalehes avaldatuga, mille puhul just toimetamisprotsess annab lugejale viite kontrollituse suhtes.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi