Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 387
Registr. kuupäev 4.4.08
Kaebuse osapooled Postimehe vanemtoimetaja Priit Pullerits Eesti Ekspressi kirjutise «Eesti Vabariigi ajaloo 90 kõige kultuurivaenulikumat tegu» (V.Märka jt, 21.2.08) kohta
Sisu põhjendamatute kannatuste tekitamine
ASN lahend 23.4.08 Lahend: tauniv

LAHEND

Avaliku Sõna Nõukogu arutas Postimehe vanemtoimetaja Priit Pulleritsu kaebust Eesti Ekspressi kultuurilisa “Areen” kaaneloo “Eesti Vabariigi ajaloo 90 kõige kultuurivaenulikumat tegu” (Veiko Märka, Kalev Kesküla, Harry Liivrand ja Margit Tõnson, 21.2.08) kohta.

Kaebuse kohaselt on nimekirja paigutatud ka järgmine väidetav tegu, mida esikaanel nimetatakse ka sigaduseks: “Priit Pullerits (1965)”. Tegu on põhjendamatute kannatuste tekitamisega, sest loos puudub vähimgi põhjendus, miks selline rida on nimekirja paigutatud. Et inimene ei saa olla tegu, siis ei ole nime lisamine nimekirja väljakuulutatud taotlusega vähimalgi määral sisulises kooskõlas. Kuigi tegu on kriitilise materjaliga, ei ole toimetus kaebuse esitajaga ühendust võtnud ega tema seisukohta kuulanud.

“Leian, et Eesti Ekspressi ajakirjanikud on peale selle, et nad pole oma väite põhjendamiseks esitanud ühtegi argumenti, jätnud arvestamata minu võimalikud vastuväited, miks ma ei vääri sellesse nimekirja kuulumist, alates kolme eestikeelse ajakirjandusõpiku väljaandmisest (neist üks kahasse) ja lõpetades rohkem kui pooleteise kümnendi pikkuse ajakirjanike harimise ning koolitamisega Tartu Ülikoolis,” kirjutab kaebuses Priit Pullerits. Et tegu on faktide loeteluga, siis on seda tema hinnangul võimatu pidada arvamuslooks, samuti ei ole kirjutis avaldatud huumori- ega satiirikülgedel.

Eesti Ekspress ASNile oma seisukohta ei avaldanud. Avalikest allikatest (Pressinõukogu otsus kaasuses 188; Eesti Ekspressi kirjutis “Veidemann ja Pullerits ei saa naljast aru”, 04.04.08) on teada, et toimetuse seisukohalt pole artikli puhul tegu faktilist laadi infoga, vaid “satiirilises võtmes kirjutatud arvamuslooga”. Ajaleht on seisukohal, et avaliku elu tegelane peab suutma taluda tema kohta avaldatud arvamust isegi juhul, kui tegemist on iroonilise, satiirilise või üldse negatiivse arvamusega. Ajalehe hinnangul on alusetu kaebaja süüdistus, et teda ära ei kuulatud, sest tegu pole konfliktsituatsiooni kajastamisega.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Ekspress on rikkunud head ajakirjandustava.

ASN ei saa kuidagi nõustuda toimetuse määratlusega, nagu poleks tegu faktilist laadi infoga, vaid satiirilise arvamusega. Nimekiri süstematiseerib ja hierarhiseerib informatsiooni, mis üldjuhul on faktiline ja on seda ka “Areenis”. Ka pealkiri viitab materjali faktilisele liigitusele (teod) ega saa ˛anriliselt olla käsitletav arvamusena.

Põhjendatud ei ole ka toimetuse väide, et tegu on satiirilise materjaliga. Artikkel on kultuurilisa kaanelooks, mitte avaldatud huumorirubriigis. Seetõttu ei ole auditooriumil põhjust eeldada, et selles tekstis leidub satiiri. Ka artikli ulatuses pole kõik nimekirja kanded pilkelised – raske on satiiriks pidada näiteks Tartu Ülikooli kunstivarade evakueerimist Vorone˛i, Baltisaksa kunstikogude äraviimise võimaldamist 1920. aastatel, repressioone “40 kirjale” allakirjutanute vastu, kirikute muutmist võimlateks, Narva vanalinna jäänuste lammutamist, Pühavaimu kiriku tornikiivri põlemist või isegi Kadri Kõusaare filmi “Magnus” ärakeelamist. Auditooriumi jaoks on nimekirja kanded jäetud ˛anriliselt ja stilistiliselt eristamatuks ning ei sisu ega vorm luba teksti pidada ühtlaselt satiiriliseks, eriti lähtudes satiiri klassikalisest ˛anrimääratlusest.

Asjaolu, miks on Priit Pullerits oma sünniaastaga sattunud kultuurivaenulike tegude nimekirja, et ole tekstis leidnud mingilgi moel motiveerimist. Priit Pulleritsu võib tema avalikkusele suunatud igapäevategevuse tõttu tõesti käsitleda avaliku elu tegelasena (piiratud ulatuses – sest ta ei valda poliitilist ega majanduslikku võimu) ja vastavalt koodeksile (p 1.6) on põhjendatud ajakirjanduse tavalisest suurem tähelepanu ja kriitika tema tegevuse suhtes, kuid vaadeldaval juhul ei ole tema isikule pööratud tavalisest suuremat tähelepanu ega tehtud tema suhtes ka motiveeritud kriitikat, vaid ta on pelgalt nimepidi kantud nimekirja, mille pealkiri ja preambula raamistavad kõiki nimekirja kandeid negatiivse ja taunimisväärsena. Sisuliselt on Pulleritsu negatiivses kontekstis sildistatud.

Vastulause funktsioon eetikakoodeksi järgi on teha vigade parandus eksimustele faktide ja tsitaatide osas. Olemuslikult ei võimalda vastulause korrigeerida ebakohaseid väärtushinnanguid (laimu). Seega on kaebuse esitaja suhtes toime pandud jõhker isiklik rünnak, mille puhul on ta jäetud ilma võimalusest end kuidagi avalikult kaitsta. See on eriti taunimisväärne.

Väär on toimetuse ettekujutus, et avaliku elu tegelane peab ära kannatama igasuguse mõnitamise ja teotamise, olenemata selle asjakohasusest ja põhjendatusest. Põhjendatuks saab pidada üksnes niisuguseid kannatusi, mis tekivad inimesele seoses tema enda tegevusega, mille üle arutlemine ajakirjanduses on avalikkuse huvides, sest see mõjutab ühiskonnaelu üldiselt. Vaadeldaval juhul on tegu isikliku alandamisega üksnes põhjendusel, et mõnele on see võib-olla tundunud naljakas. See aga ei muuda kannatusi põhjendatuks.

Kategooriliselt taunib ASN Eesti Ekspressi uudises “Veidemann ja Pullerits ei saa naljast aru” (04.04.08) väljendatud naeruvääristust kaebuse esitaja suhtes selle eest, et ta julges enda õiguste eest seista, esitades kaebuse Pressinõukogule. See muudab veelgi tõsisemaks esialgse hea tava rikkumise, millega oli Priit Pullerits algusest peale jäetud ilma võimalusest kaitsta oma väärikust.

Prof. Epp Lauk,
esimees

JalusEsileheleTagasi