Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 308
Registr. kuupäev 13.8.03
Kaebuse osapooled Vladimir Dezhinov (AB Laus ja Partnerid vahedusel) Äripäeva artikli "Onako tõuseb tuhast" (V.Lepassalu, L.Kängsepp, 18.7.03) kohta
Sisu Tsitaadi võltsimine, ebatäpse ja moonutatud informatsiooni esitamine
ASN lahend Lahend: 6.5.04 otsust ei saa langetada.
ASNi avaldus: 12.7.04

AVALDUS
12. juuli 2004


Avaliku Sõna Nõukogu väljendab muret seoses Eesti ajakirjanduspraktikas ilmneva tendensiga vältida ajakirjanduseetilisi probleeme nende olematuks vaikimisega. Probleemidest vaikimine ja eriarvamuste ignoreerimine ajakirjanduse poolt on käsitletav enesetsensuuri ilminguna, mis takistab vaba arvamustevahetust. See ei sobi kokku demokraatliku ühiskonna arusaamaga ajakirjandusest kui kommunikatsioonivabaduse tagatisest.

ASN on korduvalt arutanud ajalehtede kohta tulnud kaebusi, ilma et tal oleks olnud kasutada ajalehtede või ajakirjanike selgitusi seoses nende kaebustega. Äripäev on ASNile kirjalikult teatanud, et ta ASNi päringutele ei vasta. Üks Äripäeva ajakirjanik palus tagantjärele lugeda kehtetuks (“kutsus tagasi”) tema poolt ühe varasema kaebuse asjus antud selgitused (24.03.2003). Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi on kirjalikult (04.07.2002) palunud ASNil mitte suhelda EPLi ajakirjanikega otse. ASNil on seega alust järeldada, et Eesti mitme ajalehe peatoimetajad on keelanud oma toimetuste ajakirjanikel anda ASNile kaebuste kohta omapoolseid selgitusi. ASN on seisukohal, et sellise keeluga on ajakirjanikelt võetud sõnavabadus ja, mis kõige kahetsusväärsem – ajakirjanikud on jäetud ilma ka võimalusest kaitsta oma kutseväärikust, samas kui toimetuse juhtkond ise ei kaitse ajakirjanikku avalike süüdistuste eest. Ajakirjaniku hea nimi on aga tema professionaalne kapital.

Olukord, mis on tekkinud seoses Vladimir De˛inovi kaebusega ASNile (kaasus 308), näitab selgesti, et ajakirjandus katkestab kommunikatsiooni ja tõkestab demokraatiat.

Vladimir De˛inov süüdistas oma kaebuses Äripäeva ajakirjanikke Virkko Lepassalu ja Liis Kängseppa seoses Äripäevas 18.07.2003 ilmunud artikliga ”Onako tõuseb tuhast”, et nad ei andnud De˛inovile võimalust oma seisukohta avaldada, küll aga olevat ajakirjanikud “oma ebaprofessionaalsuse varjamiseks ja lugejatele eksiarvamuse loomiseks välja mõelnud Vladimir De˛inovile omistatud tsitaadi”. Konfliktset teemat käsitledes asjaosalise kuulamata jätmine ja tema seisukohtade esitamine väljamõeldud tsitaadina (sisuliselt võltsimine) on äärmiselt tõsine ajakirjaniku kutse-eetika rikkumine.

ASN ei saanud vastust ei toimetusele ega ajakirjanikele saadetud päringutele. ASNi avalik kiri, mis saadeti kõigile Eesti meediakanalitele, vaikiti maha. Ka asjassepuutuvad ajakirjanikud ise ei ole sellele ametlikult vastanud.

Konflikti ühe poole vaikimise korral ei ole ASNil võimalik anda hinnangut sedalaadi vastasseisu sisaldavatele juhtumitele. Eriti kahetsusväärne on aga asjaolu, et ajakirjanikud ei kaitse end tõsiste professionaalsust puudutavate süüdistuste eest.

Vaikimispraktika ei ahista mitte üksnes ajakirjanike sõnavabadust, vaid ka inimeste vabadust valida, millise instantsi poole nad pöörduvad, kui on veendunud, et ajakirjandus on nendega ebaõiglaselt käitunud. Pole midagi loomulikumat, kui see, et väljaanded selgitavad auditooriumile oma töösse puutuvat – ja seda kas Pressinõukogu (PN), Avaliku Sõna Nõukogu või mõne muu instantsi vahendusel. Sellise tagasiside eesmärk on sõna- ja valikuvabaduse tagamine, usalduse kasvatamine nn neljandasse võimu (mille usaldusväärsus on langenud iseseisvusaja madalaimale tasemele – vaid 42% küsitletutest usaldab massimeediat – vt Faktumi uuring, veebruar 2004). Kui demokraatlik riik peab endastmõistetavaks, et inimestele on kättesaadavad erineva poliitilise värvinguga, eri arvamuste ja vaadetega väljaanded, siis peab kodanikele olema tagatud ka võimalus endale kaitset otsida neile sobivas institutsioonis. Kui Eesti Ajalehtede Liit asutas Pressinõukogu oma liikmeslehtede kohta tulevate kaebuste lahendamiseks, ei tähenda see veel, et PN peaks saama ja jääma ainsaks meediat kriitiliselt hindavaks institutsiooniks Eestis. Inimestel on õigus saada ja avalikult levitada ka teisi seisukohti, kaasa arvatud ASNilt kui sõltumatult analüüsikeskuselt. Üle 10 aasta tegutsenud ASNi olematuks vaikimine Eesti suurte ajalehtede poolt ei ole lihtsalt ühe suvalise institutsiooni ignoreerimine, vaid see on sõnavabaduse kitsendamine nende poolt, kes on seatud sedasama sõnavabadust kaitsma.

Avaliku Sõna Nõukogu käsitab käesolevat avaldust kui indikaatorit, mille ilmumine Eesti ajakirjanduses tõestaks, et demokraatliku ajakirjanduse põhimõtted Eestis siiski toimivad ja eelpool kirjeldatud juhtumid ning probleemid on mõistetavad kui “kasvuraskused”.

Prof. Epp Lauk
aseesimees


LAHEND
6. mai 2004


Avaliku Sõna Nõukogu poole pöördus kaebusega Vladimir Dezhinov seoses ajalehes Äripäev ilmunud artikliga “Onako tõuseb tuhast” (Liis Kängsepp ja Virkko Lepassalu, 18.07.2003).

Kaebuse kohaselt jäetakse artiklis lugejatele mulje, et autorid on küsinud Vladimir De˛inov kommentaari artiklis käsitletavate probleemide kohta, kuid Vladimir De˛inov ei kommenteerinud. Kaebuses väidetakse ka, et ei artikli autorid ega keegi teine Äripäeva toimetusest pole De˛inoviga kõnelnud ja ta ei ole kunagi öelnud talle artiklis omistatud lauseid (““Äri ei tehta ajalehtede jaoks,” kuulutab ta ning lubab plaanidest rääkida umbes kuu aja pärast. “Kui teil kasvab laps, siis te ju ka kohe ei tea, mis temast saab.””). Ühtlasi osutab kaebuse esitaja asjaolule, et andmata De˛inovile võimalust oma arvamust avaldada, on ajakirjanikud “oma ebaprofessionaalsuse varjamiseks ja lugejatele eksiarvamuse loomiseks välja mõelnud Vladimir De˛inovile omistatud tsitaadi”.

ASN märgib, et konfliktset teemat käsitledes süüdistatu kuulamata jätmine ja tema seisukohtade esitamine väljamõeldud tsitaadiga (sisuliselt võltsimine) on äärmiselt tõsine ajakirjaniku kutse-eetika rikkumine.

ASNil on kasutada vaid ühe osapoole informatsioon. Äripäeva toimetus ega ajakirjanikud pole ametlikult vastanud ASNi järelepärimistele ega avalikule kirjale14. oktoobrist 2003. Kuna ASNil pole muud võimalust kaebuses esitatud argumentide tõepärasuse üle otsustada, ei saa ASN antud juhtumile ka hinnangut anda. Vaikimine aga kahjustab ajakirjanike usaldusväärsust.

Tiina Jõgeda
ASNi esimehe ülesannetes


AVALIK KIRI
ajalehe Äripäev ajakirjanikele Liis Kängsepale ja Virkko Lepassalule
14. okt. 2003


Avaliku Sõna Nõukogu pöördub teie poole seoses Vladimir De˛inovi kaebusega ASNile teie nimede all ajalehes Äripäev ilmunud artikli “Onako tõuseb tuhast” (ÄP 18.07.2003) kohta.

Kaebuse kohaselt jäetakse artiklis lugejatele mulje, et autorid on küsinud Vladimir De˛inovilt kommentaari artiklis käsitletavate probleemide kohta, kuid Vladimir De˛inov ei soovinud kommenteerida. Kaebuses väidetakse ka, et ei teie artikli autoritena ega keegi teine Äripäeva toimetusest pole De˛inoviga kõnelnud ja ta ei ole kunagi öelnud talle artiklis omistatud lauseid (“Äri ei tehta ajalehtede jaoks,” kuulutab ta ning lubab plaanidest rääkida umbes kuu aja pärast. “Kui teil kasvab laps, siis te ju ka kohe ei tea, mis temast saab.””). Ühtlasi osutab kaebuse esitaja asjaolule, et andmata De˛inovile võimalust oma arvamust avaldada, olete ajakirjanikena “oma ebaprofessionaalsuse varjamiseks ja lugejatele eksiarvamuse loomiseks välja mõelnud Vladimir De˛inovile omistatud tsitaadi”.

Konfliktset teemat käsitledes süüdistatu kuulamata jätmine ja tema seisukohtade esitamine väljamõeldud tsitaadiga (sisuliselt võltsimine) on äärmiselt tõsine ajakirjaniku kutse-eetika rikkumise süüdistus.

Äripäev on ASNile kirjalikult teatanud, et ta ASNi päringutele ei vasta, ega teinud seda ka seekord. Ajalehe sisekorra kohaselt ei tohi ka ajakirjanikud ise ASNile vastata, mistõttu näiteks üks Äripäeva ajakirjanik palus lugeda kehtetuks (“kutsus tagasi”) tema poolt ühe varasema kaebuse asjus antud selgitused (24.03.2003). Eesti Päevalehe peatoimetaja Priit Hõbemägi on kirjalikult (04.07.2002) palunud ASNil mitte suhelda EPLi ajakirjanikega otse. ASNil on seega alust järeldada, et mitme Eesti ajalehe toimetajad on keelanud oma toimetuste ajakirjanikel anda ASNile kaebuste kohta omapoolseid selgitusi. ASN on seisukohal, et sellise keeluga on ajakirjanikelt võetud sõnavabadus ja, mis kõige kahetsusväärsem, ajakirjanikud on jäetud ilma ka võimalusest kaitsta oma kutseau, samas kui toimetuse juhtkond ise ei kaitse ajakirjanikku avalike süüdistuste eest.

ASN pakub võimalust anda kaebuse kohta selgitusi nii toimetuse juhile kui ka kaebealuse artikli autoritele.

Ajakirjaniku hea nimi on tema professionaalne kapital. Avaliku Sõna Nõukogu pöördub teie poole, lugupeetud Liis Kängsepp ja Virkko Lepassalu, eeldades, et teil on soovi ja põhjust kerkinud kahtlused hajutada, ning palun saata avalik selgitus Vladimir De˛inovile ja teda esindavale advokaadibüroole Laus & Partnerid, samuti Avaliku Sõna Nõukogule.

Lugupidamisega

prof. Epp Lauk
ASN ase-esimees esimehe ülesannetes



JalusEsileheleTagasi